Elektrivoolu abil heasse füüsilisse vormi

Esimene, paduskeptiline reaktsioon: «See on raudselt mingi naiste värk!» Või midagi telepoest: «Telli endale kohe spetsiaalne vest, mis väristab su lihaseid ja treenib sind, ilma et peaksid ise üldse treenima! Vajalikud vööd saad pealekauba.»

Teine, veidi kainestav reaktsioon: hmm, mingi iva peab ses juhtmetega vestis ja nois vöödes siiski peituma, kui noormees, kes harrastab triatloni, saab kõigest viie-kuue minutiga otsa- ja rinnaesise läbimärjaks.

Kolmas, mõtlemapanev reaktsioon: kui seda treeningmeetodit, EMSi ehk elektromüostimulatsiooni kasutab ka Usain Bolt, maailma kiireim inimene – selle kinnituseks leiab Youtube’ist videoid –, ja ta on pärast harjutuste lõppu omadega täitsa kaputt, siis ei saa see juhtmetega vest ja nood vööd olla lihtsalt naiste või telepoe kahtlane värk.

Tõsi, suve hakul, kui EMSist esimest korda kuulsin, oli mul raskusi selle suhtes üleolekutunnet varjata. Mõelge ise, mis õige trenn see saab olla: ajate palja ihu peale poolpikkade käistega särgi ja poolpikkade säärtega õhukesed püksid; siis tõmbate selga lukuga vesti, mille siseküljel on veega niisutatud laiad kohad, et elekter, mis juhtmeid pidi sinna suundub, jõuaks naha kaudu paremini lihasteni; lisaks tuleb niisutatud vööd kinnitada ümber puusade, samuti käsivarte ja reite – et elekter sinnagi juhtida.

Ja seejärel on kõik, mis teil teha tuleb, pealtnäha oi kui lihtne: tõmbate kopsud õhku täis, pingutate treeneri juhiste järgi võetud asendites ettenähtud lihaseid, tehes selleks ettenäidatud harjutust (aeglaselt-aeglaselt), ning hingate samal ajal, nelja sekundi kestel, sügavalt välja. Siis neli sekundit puhkust, ja uuesti. Ühtejärge niiviisi 20 minutit, ei rohkem.

Tuleb pingutada

No see ei saa ju olla mingi tõsine trenn, kuulutaks igaüks, kes käinud mitte ainult body-pump’is, vaid kas või aeroobikas, jõusaalis müttajaist ning vähemasti poolmaratoniks treenijaist rääkimata. Heal juhul on see midagi laiskadele, lodevaile ja mugavaile, kas pole?

«See ei ole laiskade jõusaal,» vaidleb vastu Enely Sarapuu, EMS-treeninguid pakkuva Healthy Attitude Fitclubi turundusjuht. «Laisal, ma kardan, ei ole siin midagi teha. Pingutama pead sa nagunii, niisama seistes ei juhtu midagi.»

Tõe kriteerium on praktika. Esmalt annab praktika tunda, et elektriimpulsid jõuavad tõesti vesti ja vööde kaudu peamiste lihasgruppideni, tekitades nois mõnusa surina. Impulsside võimsust saab igas kehapiirkonnas eraldi reguleerida, sest kui keerata need liiga tugevaks, võivad näiteks selja- või kõhu-, reie- või tuharalihased krampi kiskuda.

Keerulisemaks läheb asi harjutustega. Esiteks tuleb neid teha õigesti – seda jälgib personaaltreener. (Eks individuaaltreener ongi üks põhjusi, lisaks spetsiaalvarustusele, mis teeb aastase lepinguga kliendi ühe treeningu hinnaks 15 eurot – see on soodsaim taks.) Teiseks tuleb neljasekundilist harjutust tehes tõepoolest pingutada, ja mida kõvemini, seda rohkem on elektriimpulssidest tolku. Kes piisavalt ei pinguta, võib trennist lahkuda nii, et pole õieti higinegi. Kes pingutab täiega, sellel hakkab keha juba vähem kui kümne minutiga higist leemendama.

Lühidalt: kes tahab, et EMS-trennist tulu tõuseks, peab ennekõike kokku võtma kogu oma vaimujõu, et selle abil oma keha maksimaalseks pingutuseks mobiliseerida. Nagu näiteks Usain Bolt Youtube’i treeninguvideos.

Kaal kaob

Elektromüostimulatsiooni propageerijad väidavad, et üks 20-minutiline EMS-trenn on sama tõhus kui viis-kuus 40-minutilist treeningut jõusaali trenažööridel. Ja just sellepärast ei tohiks seda teha rohkem kui korra nädalas. Paljudele on EMSi puhul kriitilise tähtsusega ilmselt see, et seda harrastades ei teki hapnikuvõlga, et treening ei survesta veresooni ega liigeseid, sobides järelikult pärast vigastusi taastumiseks.

Naistele pole ilmselt vähetähtis, et EMS-trenn kiirendab ainevahetust ehk aitab kaasa kaalu langetamisele. Neil, kel sportlikke püüdlusi, on kasulik teada, et EMS-meetodiga ei saa suurendada ainult lihaste vastupidavust, vaid saab eriti tõhusalt treenida ka süvalihaseid, millele enamasti tavapärase trenniga naljalt mõju ei avalda.

Kui Saksamaalt pärit EMS-treening on tõesti nii kiire ja tõhus, nagu näib ja nagu selle eeskõnelejad väidavad, siis meie hüperkiirel ajal, mil iga pooltund on igaühel arvel, peaks see mõjuma traditsioonilistele jõu- ja spordisaalidele heidutavalt. Nagu peaks mõjuma NATO väiksed väeüksused Eestis Venemaale. Või nagu mõjub Usain Bolt stardijoonel teistele tippsprinteritele.

Kui otsustate ise järele proovida, siis vaadake, et sügisel enne nohu ja köha külge ei korja. Need ju põletikulised protsessid, millele EMS-treening vaid hoogu juurde annab. Järelikult mõjub sealgi.