Kuressaare haigla nõukogu ja juhatus asusid seisukohale, et Kuressaare haiglal pole vaja muutuda mandrilt juhitava superhaigla osaks.
Kuressaare haiglast superhaigla osa ei saa
«Sisuliselt oleksime siis nende (PERH-i) allasutus,» selgitas Saarte Häälele Kuressaare Haigla SA nõukogu liige Reet Tuisk.
Nimelt näeb Eesti tervishoiu üks võimalikke arengusuundi ette haiglate võrgustamist Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) ja Tartu ülikooli haigla piirkondadeks. Praeguseks on PERH-iga liituda otsustanud näiteks Läänemaa haigla ja samasugust soovi on avaldanud ka Rapla haigla. Pärnu haigla sõlmis PERH-iga hiljuti sisulise koostööleppe teenuste osas.
Ettepanek on tehtud ka Järvamaa haiglale, kuid nemad soovivad veel valida Tartu ja PERH-i vahel. Hiidlased on«mandrikosilastele» juba eitavalt vastanud.
«Ametlikult Põhja-Eesti regionaalhaigla meiega rääkinud ei ole,» ütles Tuisk, lisades, et on olnud küll mitteametlikke jutuajamisi. Samas on Kuressaare haigla juhtkond seisukohal, et kohapeal ollakse piisavalt jätkusuutlikud.
«Kuressaare haigla seisukoht on, et haigla suudab olla jätkusuutlik ega vaja praegu ressursside jagamisel abi,» toonitas ka haigla juhatuse esimees Viktor Sarapuu viimati linnavolikogu linnakodaniku komisjoni koosolekul.
Tema sõnul võtavadki paljud PERH-i ettepaneku vastu sellepärast, et Eestis on vähe arste ja õdesid ning ressursi jagamine annab väikestele haiglatele lahedama hingamise. Reet Tuisk märkis, et igasugune koostöö on seevastu vägagi tervitatav.
Haiglasse on tulemas uusi arste näiteks Soomest, aga ka Tartust.