Ajakirjas Science Translational Medicine avaldatud uuring avalikustab potentsiaalse uue sihtmärgi hingamisteede viirushaiguste esilekutsutud eluohtlike astmahoogude raviks.
Miks põhjustab külmetus astmahooge?
2. oktoober 2014, 18:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) statistika järgi põeb astmat umbes 235 miljonit inimest üle maailma. Umbes 80-90 protsenti astmahoogudest on seejuures tingitud hingamisteede infektsioonidest, eriti rinoviirustest, mis on ühtlasi ka peamiseks nn. külmetushaiguste põhjuseks, kirjutab Medical News Today.
Astmahaigetel võib aga muidu üsna leebe rinoviiruse põhjustatud haigus esile kutsuda haiguse järsku ägenemist, mis võib tähendada ka vajadust patsient hospitaliseerida.
Samas ei olnud siiani selge, kuidas kutsub rinoviirus esile astmahoole iseloomuliku põletikulise reaktsiooni, mille korral on hingamisteed ummistunud ja lima tootmine suurenenud.
Et leida sellele küsimusele vastus, uurisid Suurbritannia teadlased nii astmahaigete kui ka tervete vabatahtlike kopsudest võetud rakke.
Nad leidsid, et kui kopsurakke nakatati rinoviirusega, tootsid astmahaigete rakud ligi kümme korda rohkem IL-25 tsütokiine kui tervete vabatahtlike rakud. (Tsütokiinid on väikesemolekuliliste lahustuvate valkude või glükoproteiinide koondnimetus, mis vahendavad lühiajaliselt ja lokaalselt erinevaid bioloogilisi toimeid ja rakkudevahelist informatsiooni.)
Järgmise sammuna nakatasid teadlased rinoviirusega juba inimesi endid, mitte pelgalt nende kehast saadud rakke. Nad leidsid, et astmaga osalejatel oli ninaeritises kõrgem IL-25 tase kui tervetel vabatahtlikel.
Järgmisena simuleerisid nad astmat hiirtel ja nakatasid neidki rinoviirusega. Hiirtel läbi viidud katsed näitasid, et IL-25 taseme tõus on seotud ka teiste tsütokiinide taseme tõusuga.
Teadlased leidsid, et just see tsütokiinide taseme tõus põhjustabki eespool mainitud astmale iseloomulikku põletikulist reaktsiooni, mille tavaliselt kutsuvad esile allergeenid ja viirusnakkused. Hiirte puhul osutus IL-25 blokeerimine efektiivseks viisiks alandamaks ka teiste tsütokiinide taset.
Uuringu juhtivautor dr. Nathan Bartlett Londoni kuninglikust kolledžist märkis, et uuring näitas esmakordselt, et astmaatikute hingamisteid vooderdavatel rakkudel on suurem kalduvus toota väikest molekuli nimega IL-25, mis omakorda kutsub esile terve rea järjestikusi sündmusi, mis lõppevad astmahooga. Sihtides seda molekuli, võib tema sõnul avastada väga vajaliku uue ravimi eluohtlike astmahoogude vastu.