Järgmisest aastast peaks psühholoogi ja logopeedi vastuvõtule pääsema senisest kiiremini, sest perearstid saavad õiguse suunata oma patsiente nende spetsialistide juurde otse, kasutamata vahelülina eriarsti.
Eriarsti jutule pääsemine muutub kergemaks
3. oktoober 2014, 12:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haigekassa avalike suhete juhi Katrin Romanenkovi sõnul käivad praegu läbirääkimised perearstide seltsiga, et lisada selline võimalus perearstide teenuste hulka. Ta selgitas, et kui praegu peab perearst oma nimistu patsiendi ravis näiteks ärevushäire puhul vajalikuks psühholoogi või insuldi järel logopeedi teenust, siis peab ta kõigepealt suunama patsiendi eriarstile.
«See tähendab, et perearst väljastab saatekirja, tervisemurega patsient otsib omale eriarsti – neuroloogi, taastusraviarsti, psühhiaatri – aja ning ootab esmalt nende vastuvõttu. Eriarsti vastuvõtul selgitab ta probleemi uuesti, seejärel suunab eriarst patsiendi edasi logopeedi või psühholoogi juurde. Patsient ootab taas mõnda aega järjekorras uue spetsialisti juurde. Alles seejärel algab ravi,» kirjeldas Romanenkov.
Otsesuunamist kasutades otsustab perearst koos patsiendiga, kas viimase tervise huvides on vaja konsulteerida kliinilise psühholoogi või logopeediga, ning saab patsiendi otse spetsialisti vastuvõtule saata. Perearstist saab oma nimistu patsiendi ravi koordineerija ja ravijuht. Patsiendi jaoks lüheneb aga konsultatsioonide jada enne raviga pealehakkamist, sest üks lüli – eriarst – jääb vahelt ära.
Perearstide seltsi juhatuse liige ja Tallinna Perearstide Seltsi juhatuse esimees Le Vallikivi kinnitas, et vajadus muudatuse järele on karjuvalt suur. «Neid inimesi, kes seda teenust vajaksid, on väga palju. Tihtipeale satuvad nad perearsti juurde ja me tahaksime nad edasi suunata.»
Ennekõike puudutab see Vallikivi sõnul lapsi, kes põristavad r-tähte või kellel on muud kõnehäired, sest logopeedi teenust lasteaias enamasti enam ei ole. Aga on ka insuldi üle elanud patsiente, kellel on haiguse tagajärjel tekkinud kõnehalvatus ehk afaasia. Vaimse tervise muredega inimesi on meil aga tohtri kinnitusel hoopis palju.
Et järjekord eriarsti juurde on sageli väga pikk, oleks muudatusest perearsti sõnul väga palju abi. «Neid inimesi, kes jaksavad oma rahakotist sellist teenust osta, on väga vähe,» kinnitas ta.
Ümberkorraldust toetavad Katrin Romanenkovi sõnul näiteks hiljuti tunnustatud ärevushäire ravijuhendi soovitused, mille järgi on üks perearsti ülesandeid aidata patsiendil valida tablettravi ja teiste ravimeetodite vahel, nagu psühhoteraapia ja võimlemine. Juhul kui patsient valib psühhoteraapia, jääb perearst ikkagi vastutama patsiendi ravi eest, tagades nii tervikliku lähenemise.
Samuti on uuendamisel insuldi taastusravi ravijuhend. Selles protsessis on oluline koht logopeedil. «Perearst on kõige õigem inimene ka oma nimistu patsiendi taastumise hindamiseks pärast aktiivravi ja vajadusel täiendava ravi, sealhulgas kõneteraapia kasutamiseks,» lisas Romanenkov.
Haigekassa ja perearstid peavad praegu läbirääkimisi rahastamispõhimõtete muutmise üle. «Et kliinilise psühholoogi ja logopeedi teenusele suunamine ei sõltuks perearsti uuringufondist, luuakse selleks iseseisev fond, kus on sihtotstarbeline raha just nendeks teenusteks,» selgitas Romanenkov.
Edaspidi on tema sõnul plaanis teha eraldi fond füsioterapeudi teenusele, mida praegu rahastatakse perearsti uuringufondist.