Lugeja küsib: mida pean tegema, kui pole viie kuuga neuroloogi vastuvõtule saanud?

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viis kuud on pelgalt arsti vastuvõtule pääsemise ootamiseks pikk aeg.
Viis kuud on pelgalt arsti vastuvõtule pääsemise ootamiseks pikk aeg. Foto: Panther Media / Scanpix

«Juuni alguses panin endale neuroloogi juurde aega ning sain selle alles septembri keskele. Nädal aega enne helistati ja öeldi, et arst on haigeks jäänud. Pakuti uut aega alles kuu aja pärast ehk oktoobri keskele. Nüüd, nädal enne aega, helistati uuesti. Öeldi, et arst pole ikka terveks saanud ning pakuti aega kaks nädalat hiljemaks ehk oktoobri lõppu. Sooviksingi teada saada, kas see on siis tõesti normaalne, et inimene peab ootama 5 kuud, enne kui tal on võimalus arstivisiidile saada? Jabur olukord ju. Kui on selline juhus, et arst jääb haigeks, siis kas kasutatakse erakorraliselt ka tasulisi aegu kas või mingi teise arsti juurde, et ooteaega vähendada või seda varianti isegi ei kaaluta? Inimene ei ole ju selles süüdi, et arst haigeks jääb, kuid kannatajaks jääb ikkagi tema,» soovis vastust Tarbija24 lugeja.

Vastab sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialist Inna Vabamäe.

Kui kodaniku soov on saada konkreetse neuroloogi vastuvõtule, saame praeguse kirja põhjal soovitada otse haigla poole pöördumist. Haigla töökorraldus, sh ka ravijärjekordade vastuvõttude planeerimine ja eriarstiabi kättesaadavuse korraldamine on haigla enda otsustada. Tavapäraselt, hea töökorralduse ja personali hea koolituse korral peaks haigla võimaluse korral pakkuma mõnda teist neuroloogi. Siinkohal soovitame uurida neuroloogi vastuvõttu ka teiste teenuseosutajate juures.

Vastavalt haigekassa nõukogu 11. jaanuari 2013. aasta otsusele on ambulatoorse eriarstiabi korral ravijärjekorra maksimumpikkus kuus nädalat.

Kuid paraku mõjutavad ravijärjekordade pikkust mitmed tegurid, muu hulgas ka konkreetsete raviasutuste töö planeerimine, sh kui palju vastuvõtuaegu annab raviasutus registratuuri plaanilisteks esmavastuvõttudeks, kui palju broneerib erakorralisteks vastuvõttudeks ja korduvvastuvõttudeks; arstide, aparatuuri ja ruumide (näiteks operatsioonitubade) hõivatus.

Ambulatoorse eriarsti ravijärjekordade avatus ehk kui pikalt ette peavad numbrid olema registratuuris sätestatakse tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitavate lepingutega – ilma saatekirjata vastuvõtud peavad olema kättesaadavad nelja ja saatekirjaga kolme kuu jooksul. Erakorralistel ja kiiretel juhtudel saadab perearst tavapäraselt kiirendatud korras (cito! märkega) eriarsti vastuvõtule.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles