Vanema või noorema õe olemasolu kaitseb 10-14-aastast last masenduse ja depressiooni eest, kirjutas ajakiri ScienceDaily.com
Õe olemasolu kaitseb teismelist depressiooni eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Isegi kui võtta arvesse, et lapse enesetunnet, minapilti ja käitumist mõjutavad ka tema vanemad, mõjub õe või õdede olemasolu talle täiesti erilisel, unikaalsel moel,» ütles uuringut juhtinud
Brigham Young ülikooli professor Laura Padilla-Walker.
Uuringus osales 395 perekonda, kõigis kasvamas rohkem kui üks laps. Vähemalt üks laps igast perest oli 10-14-aastane teismeline. Perede terviseküsimustikke täites ja nende elukäiku aasta jooksul jälgides jõudsid uurijad järeldusele, et õe olemasolu perekonnas kaitseb last teismeea üksindustunde eest, vähendab vanematepoolse armastuse puudumisest tekkinud valu ja hirme. Selgus ka, et õe vanusel või õdede vanusevahel polnud olulist tähendust.
Selgus, et ka venna olemasolu perekonnas oli lapsele tähtis. Uurijad leidsid, et armastav õde või vend sai ka lapse enese panema tegema häid tegusid, nagu näiteks naabreid aitama või veel väiksemaid pereliikmeid hoidma. Armastavad ja üksteist hoidvad õed-vennad innustasid lapsi häid tegusid tegema isegi rohkem kui armastavad vanemad. Armastava õe-venna ja heade tegude tegemise vahel oli kaks korda tugevam seos kui armastavate vanemate ja heade tegude vahel.
«Uuingu tulemused peaksid väikeste laste vanemaid panema veelgi enam innustama lastevahelist sõprust, armastust ja üksteisest lugupidamist,» nentis Padilla-Walker.
Paljud uuringus osalenud lapsevanemad olid väga mures oma laste lõputute omavaheliste riidude pärast. Ehkki uuringust selgus, et oma õde-vendadega pidevalt kaklevatel lastel ilmnes suurem oht riskikäitumiseks, on sellisel pideval sõnelemisel Padilla-Walkeri meelest ka hea pool. «Nii õpib laps oma tundeid valitsema ja konflikte lahendama,» nentis ta.