Euroopa Liidu välispoliitikajuhtide sõnul tuleks pakkuda rahvusvahelises Ebola-vastases võitluses jätkuvalt nii rahalist abi kui ka varustust ja meedikuid. Eestigi on valmis kriisi lahendamisel jätkuvalt abiks olema.
Eesti toetab Ebola-vastast võitlust ka edaspidi
20. oktoober 2014, 14:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Luksemburgis ütles välisminister Urmas Paet, et Ebolaga võitlemiseks on vajalik kogu rahvusvahelise kogukonna tõhus koostöö. «Äärmiselt oluline on kõikide doonorite, nii ELi kui ka liikmesriikide tegevuste ning infovahetuse koordinatsioon viiruse edasise leviku ärahoidmiseks. Ennetada tuleb praeguse humanitaarkriisi eskaleerumist kogu regiooni laialdasemaks poliitiliseks ja majanduslikuks kriisiks,» ütles Paet.
Euroopa Liidu välispoliitikajuhid, kes on ebola küsimust eri tasanditel käsitlenud juba mitu korda ning kelle arutelule oli täna kaasatud ka ELi tervishoiuvolinik Tonio Borg, rõhutasid vajadust teha täiendavaid pingutusi nii meedikute ja varustuse abiks pakkumisel kui ka rahalise toetuse suurendamisel.
Välisminister Paeti sõnul tuleb jätkata koostööd küsimustes, mis puudutavad nii ohupiirkonnast Euroopa Liidu kodanike äraviimist kui ka meditsiinipersonali kodumaale tagasi pöördumist.
Paeti sõnul on Eesti toetanud tänavu Ebola-vastast võitlust kokku 100 000 euroga. «Oleme toetanud Maailma terviseorganisatsiooni tegevust 60 000 euroga, et tõkestada Ebola edasist levikut eriti Guineas, Libeerias ja Sierra Leones, kus olukord on kõige tõsisem ning Eesti panustab ÜRO peasekretäri asutatud Ebola tõrjefondi 40 000 euroga,» ütles Paet.
Eesti arst doktor Argo Parts osales ÜRO kriiside ja katastroofide koordineerimis- ja hindamismeeskonna (UNDAC) liikmena neljanädalasel missioonil Libeerias Monrovias.
16. oktoobril toimus Brüsselis Euroopa Liidu tervishoiuministrite Ebolaga seonduv koordinatsioonikohtumine, kus arutati tervisekaitsemeetmeid, mida ELi liikmesriigid on juba kasutusele võtnud või võtmas. Kohtumisel toetati otselendudega lennujaamades reisijate kontrollimise sisseseadmist nakkusega riikidest saabumisel. Meetmete kehtestamine jäi aga liikmesriikide endi otsustada.