Ürgne suguelu sai alguse Eesti aladelt

PM Tervis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstniku nägemus Microbrachius'e suguühtest.
Kunstniku nägemus Microbrachius'e suguühtest. Foto: Brian Choo/Flindersi ülikool

Enam kui 40 aasta eest leiti Võhandu jõe äärest umbes 385 miljonit aastat tagasi elanud rüükala fossiil.

Samasse liiki kuuluvate kalade kivistisi on seni leitud veel lisaks Šotimaalt ning säilmete põhjalikum uurimine näitab nüüd, et tegu on ilmselt ühe esimese liigiga, kes liigikaaslastega järglaste saamiseks suguühtesse astus, tõsi küll, külitsi, vahendab ERRi teadusportaal.

Seni faktiliselt tõestatult Šotimaa ja Eesti aladel elanud liik Microbrachius dicki kujutab endast midagi enamat, kui pelgalt näidet esimesest penetratsiooni hõlmavast paaritumisviisist.

Avastus viitab, et see oli omane kõigile rüükaladele ja seega teadaolevalt kõige ürgsematele lõuaga selgroogsetele.

Hiljutised leiud on ka vihjanud, et rüükalad kujutasid pigem evolutsioonipuu tüveosa, mis tähendaks, et inimestel ja rüükaladel polnud mitte ühine esivanem, vaid neist mõned olid hoopis inimeste esivanemad.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles