Kas juust on tervisele hea?

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Juustuga maiustada meeldib paljudele, ent oma rasvasuse tõttu on ta välja teeninud ka mitte just kõige kasulikuma toiduaine kuulsuse. Mida arvavad juustust Time’i küsitletud toitumisspetsialistid?

«Hea leib, hea juust ja hea vein? Parim,» ütles Yale’i ülikooli ennetusuuringute keskuse juht dr. David Katz. «Ja ausalt öeldes, nauding on tervisele hea.»

Ka Washingtoni ülikooli professor Chuck Benbrook andis juustule üldiselt rohelise tule, kuid väikese hoiatusega. Ta on mitme piimatooteid käsitlenud uuringu autor, kaasa arvatud üks 2013. aasta uuring, kus leiti, et orgaanilistes piimatoodetes on 62 protsenti rohkem tervislikke oomega-3-rasvhappeid kui tavalises piimas, osalt selle pärast, et orgaanilise piima puhul toituvad lehmad värskest rohust.

«Karjamaa rohi ja liblikõielised varustavad piimalehmi tervislike oomega-3-rasvhapetega ning annavad piimale rikkaliku maitse,» ütles ta. Lisaks selgsu, et ta ise sööb vaid täisrasvast juustu .

Rääkides rasvast, võib just piimatoodetes sisalduvas rasvas olla midagi erilist. Üks hiljutine uuring leidis seose Kanada prantslaste piimatoodete tarbimise ja parema ainevahetusega. Uuringu autor Iwona Rudkowska Quebeci uurimiskeskusest märkis, et piimatooted sisaldavad rasvhapet, millel on tõestatud positiivne toime ainevahetusele ja diabeedile.

Juust – või pigem juustus sisalduv rasv – aitab Quebeci Lavali ülikooli teadlase ja toitumisteaduste professori Sylvie Turgeoni sõnul meie organismil toidu seedimise ajal ka rohkem toitaineid omastada.

Kuid Katz märkis, et juust annab siiski palju kaloreid, küllastatud rasva ja sageli ka soola. «Juust on hea valguallikas, kuid on ka paremaid, millel pole kogu seda pagasit.»

Ka Clevelandi kliiniku toitumisteadlane Lindsay Malone oli nõus ning soovitas salatisse või võileivale lisada või ka lihtsalt vahepalana süüa juustu asemel pähkleid, pähklivõid ja avokaadot.

Samas märkis ta, et mõõdukas koguses juustu süües saab sealt kasulikku valku, kaltsiumit ja D-vitamiini. Kaks viilu Šveitsi juustu katab juba 44 protsenti päevasest kaltsiumivajadusest ja annab 15 grammi valku.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles