Haigekassa andmeid analüüsides on näha, et paljude toimeainete puhul eelistavad patsiendid piirhinnast kohati oluliselt kallimaid ravimeid ja maksavad seetõttu ravimite eest ka keskmisest kõrgemat hinda. 2013. aastal oleksid patsiendid saanud teha ratsionaalsemaid valikuid ligi kümne miljoni euro ulatuses ehk keskmiselt 1,42 eurot ühe soodusretsepti kohta.
Haigekassa viib igal aastal läbi patsientide rahulolu-uuringuid, et välja selgitada elanikkonna üldine meelestatus ning võimalikud tugevused ja kitsaskohad Eesti tervishoius.
Alati on eraldi vaatluse all ka ravimite väljakirjutamisega ning apteekidest väljastamisega seonduv, kuivõrd paljude tervisemurede parandamisel või kontrolli all hoidmisel on retseptiravimite kasutamisel väga tähtis osa.
Eelmise aasta uuringu «Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile» tulemustest nähtub, et Eesti elanikud hindavad kõrgelt retseptiravimite väljakirjutamise ja väljaostmise korraldust. Inimeste hinnangul selgitavad paljud arstid-apteekrid piisavalt ostuhinda mõjutavaid aspekte – arstid seda, kas retsept on välja kirjutatud toimeainepõhiselt, ja apteekrid seda, millised on erinevate tootjate ravimite hinnad ehk kui suur on patsiendi omaosalus.
Toimeainepõhisus viib säästuni
Seega on hea meel tõdeda, et reaalne praktika tundub aina enam olevat kooskõlas ka kehtestatud reeglitega, mille eesmärk on tagada läbi patsientide ratsionaalsete valikuvõimaluste paremad ravitulemused. Eesti õigusaktides on sätestatud arstide kohustus ravimeid välja kirjutada toimeainepõhiselt, apteekide kohustus hoida müügil kõige soodsamaid ravimeid ning apteekrite kohustus inimesele esmalt just neid pakendeid pakkuda.
Võib oletada, et peatselt esimest juubelit tähistav Eesti digiretsepti süsteem on oma korrastatud andmete abil võimaldanud paremini nii neid nõudeid järgida kui ka jälgida nõuete järgimist. Eelmise aasta digiretseptide statistika näitab, et toimeainepõhiselt väljastatud retseptide osakaal oli 77 protsenti.
Samas on terviseameti raviasutuste järelevalveraportis arstid konkreetse tootja ravimiga retsepti koostamise ühe peamise põhjusena märkinud patsiendi enda soovi ja usu kindla tootja ravimisse. Tegemist pole sellisel juhul meditsiinilise põhjendusega, mille puhul pakendipõhine retsept on erandlikult lubatud.
Patsient saab oma kindlaid eelistusi väljendada apteegis ka toimeainepõhise retsepti puhul, omades samas siiski valikuvõimalust. Soodsaima ravimi ostmisel on elementaarseks eelduseks, et konkreetsed ravimid on apteegis olemas. Ka selles osas on olukord viimasel ajal paranenud.
Ravimiamet, kes teostab järelevalvet ka apteekides pakutava osas, on oma eelmise aasta aruandes välja toonud, et umbes vaid neljandikul juhtudest esines selles osas mõningaid puudujääke.
Oma retseptiinfot saab lihtsalt kontrollida
Digiretsepti süsteem on andnud paremad võimalused ka inimestele oma ravimikasutust jälgida. Läbi riigiportaali Eesti.ee saab vaadata kõiki oma digiretsepte alates «algusest» ehk 1. jaanuarist 2010, mil süsteem tööle hakkas.
Nii on võimalik jälgida, kas arst on retsepti koostanud toimeainepõhiselt või pakendipõhiselt. Toimeainepõhisel retseptil on märge «Toimeainepõhine» (Retsepti detailinfo > Andmed arsti juures > Pakendi kood, nimetus, arv).
Pakendipõhisel retseptil on näha arsti kirjutatud meditsiiniline põhjendus konkreetse tootja ravimi valikul (Retsepti detailinfo > Andmed arsti juures > Asendamatuse põhjendus).
Ostetud ravimite puhul saab infot, kui soodne oli valitud ravim võrreldes sama toimeaine teiste pakenditega. Nimelt võib ühesuguse toimeaine ja ravimivormiga ravimite grupis olla apteegis müügil erinevate tootjate erinevate hindadega pakendeid. Sel juhul kompenseerib haigekassa selle grupi ravimeid ainult kehtestatud piirhinnani. Piirhinda ületava osa tasub inimene ise.
Juhul kui valitud ravimi hind ületab piirhinda, näitab süsteem, et ostetud ravim polnud antud grupis kõige soodsam. Riigiportaalis on piirhinda ületav osa nähtav väljas «Makstud summast välditav osa» (Retsepti detailinfo > Andmed apteegis > Makstud summast välditav osa).
Põhjenduse, miks inimene valis piirhinda ületava ravimi, kirjutab apteeker samuti retseptile ning see on näha väljas «Apteekri lisaselgitus» (Retsepti detailinfo > Andmed apteegis > Apteekri lisaselgitus).
Nagu juba alguses öeldud, on Eesti inimeste hinnang arsti ja apteekri poolt saadud informatsioonile väga positiivne. Nii jääb loota, et lisavõimalus riigiportaalis ise oma retsepte analüüsida tugevdab veelgi arsti, apteekri ja inimese koostööd ning tehtud ravimite valikud on läbipaistvad ja põhjendatud, aidates selliselt kaasa paremate ravitulemuste saavutamisele.
Selgituseks – mis on mis?
• Toimeaine ja toimeainepõhine retsept
Ravim koosneb mitmetest ainetest: toime- ja abiainetest. Toimeaine on see, mis avaldab mõju. Ülejäänud ained on need, mis hoiavad ravimit koos, moodustavad sobiva vormi, annavad sellele värvi, kuju, maitse jms. See kehtib nii käsimüügis vabalt saada olevate kui ka ainult retsepti alusel müüdavate ravimite kohta. Ühe toimeainega ravimeid on sageli mitmeid ning neil on ka erinev müügihind.
• Piirhind kehtestatakse ravimitele, millel on erineva hinnaga alternatiive. Peamine põhjus riikliku piirhinna kehtestamisel on asjaolu, et ühesuguse ravitoimega ravimi eest oluliselt erinevat hinda maksta pole piiratud rahaliste võimaluste juures põhjendatud.
Piirhind on hinnatase, mis arvutatakse sama toimeainega ravimitele apteekides saadaolevatest soodsamate järgi. Piirhinnast hakatakse arvestama ka haigekassa soodustusi, olgu need siis
konkreetsel juhul 50, 75, 90 või 100 protsenti, sõltuvalt haiguse raskusest ja ühe või teise sotsiaalse grupi vajadusest.
• Patsiendi makstav summa ehk omaosalus koosneb kahest või kolmest osast. Esimene osa on fikseeritud osa, mis sõltub soodusmäärast. 50% soodustuse puhul 3,19 eurot retsepti kohta, 75–100% soodustuse puhul 1,27 eurot retsepti kohta. Teine makstav osa arvutatakse vastavalt soodustusele, mida rakendatakse kuni piirhinnani.
Juhul kui pakendi jaehind on alla piirhinna, arvutatakse soodustust kogu summa ulatuses, millest on lahutatud fikseeritud osa. Juhul kui pakendi jaehind on üle piirhinna, lisandub kolmas osa ehk välditav omaosalus.
• Välditav omaosalus on osa patsiendi makstud summast, mis tuleb maksta ainult juhul, kui ostetud ravimi jaehind ületab piirhinda. Juhul kui turul on mitmete tootjate sama toimeaine ja ravivormiga ravimeid, on apteegil määrusest tulenev kohustus apteegis müügil hoida ja patsiendile esimese valikuna pakkuda soodsaimat varianti.
ALLIKAS: HAIGEKASSA