Haiguspuhanguid tuleb ette üha sagedamini

Rivo Veski
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haiguspuhangute koguarv riigiti alates 1980. aastast.
Haiguspuhangute koguarv riigiti alates 1980. aastast. Foto: Browni ülikool

Uued haiguspuhangud nii loomade kui inimeste seas näivad toimuvat üha sagedamini – linnugripp, enteroviirus, tuberkuloos, SARS, Ebola on vaid mõned näited.

USA-s asuvas Browni ülikoolis töötav Katherine Smith toetus kolleegidega töös GIDEON'ina tuntud andmebaasile, mis koondab endasse teavet üle kogu maailma registreeritud haiguspuhangute kohta, vahendab ERRi teadusportaal.

Biostatistikud kirjutasid tarkvara, mis võimaldas koguda analüüsiks vajalikku informatsiooni enam kui 12 000 aastatel 1980-2013 nähtud haiguspuhangu kohta, mille taga oli 215 erinevat tõvestajat, kokku puudutasid need ligikaudu 44 miljonit nakatunut 219 riigist ja regioonist.

Smith leidis kolleegidega, et kui 2005-2010 aastal leidus teateid pea 3000 haiguspuhangust, siis aastatel 1980-1985 jäi nende arv oluliselt alla tuhande ning samuti oli nende taga viiendiku võrra rohkem patogeene.

Kõige enam kasvas juhtumite arv, kus tõvestajad loomadelt kandusid inimestele, kuid samas näis haiguspuhangute arv olevat sõltumatu riigi SKT-st, kliimast ja elanike arvust.

Autorid märgivad, et haiguspuhangute mõju on oluliselt langenud ning et proportsionaalselt puudutab iga haigus otseselt vähemat arvu inimesi kui 30 aastat varem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles