Haiglad nõustusid riikliku lepitaja palgapakkumisega

Tiina Kaukvere
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haiglate liidu juht Urmas Sule.
Haiglate liidu juht Urmas Sule. Foto: Mihkel Maripuu

Riiklik lepitaja Henn Pärn esitas 16. oktoobril tervishoiutöötajatele ja haiglatele omapoolse pakkumise töötingimuste ja palga osas, mille arstide liit juba eelmisel nädalal heaks kiitis. Haiglate liit palus esiti lisaaega, ent teatas täna lepitajatele, et nõustub tema pakkumisega.

«Nemad (haiglad – toim.) peavad seda pakkumist vajalikuks ja õigeks,» ütles Postimehele riiklik lepitaja Henn Pärn, kes sai hetk tagasi liidult vastuse oma pakkumisele. Ta lisas siiski, et vaidlusele saab lõplikult joone alla tõmmata siis, kui lepitaja pakkumine realiseerub palganumbritena. «Siin on tükk tööd ja jõupingutusi, aga kõik osapooled loevad seda ettepanekut mõistlikuks ja vajalikuks, et see süsteem areneks,» lisas Pärn.

Liit kinnitas, et andis põhimõttelise nõusoleku riikliku lepitaja ettepanekule tervishoiutöötajate kollektiivlepingu sõlmimiseks. Samas tõdeti, et leppe saavutamiseks on vaja jätkata läbirääkimisi.

Toimub erakorraline koosolek

«Oleme riikliku lepitajaga nõus, et tervishoiutöötajate palka tuleb kindlasti tõsta tagamaks tõrgeteta arstiabi patsientidele ning kindlustunne tervishoiutöötajatele. Samas peame olema kindlad, et haigekassa ja riigi eelarves on palgatõusuks vajalikud summad olemas, seetõttu oleme järgmiseks neljapäevaks kokku kutsunud haiglate liidu juhatuse erakorralise koosoleku kolletiivlepingu arutamiseks, kus osalevad ka riiklik lepitaja, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad,» ütles liidu esimees Urmas Sule. Koosolek toimub 6. novembril.  

Liit on seisukohal, et kollektiivlepingut on võimalik sõlmida alles siis, kui valitsus on kinnitanud tervishoiuteenuste loetelu, milles sisaldub ka kokkulepitav töötasu alammäär ning haigekassa ja riigieelarve arvestavad nende mõjudega.

Riiklik lepitaja leidis, et selleks, et kollektiivlepingus jõutaks kokkuleppele, peaks kehtestama tulevast aastast arsti miinimumpalgaks 9 eurot tunnis, õel 5 eurot tunnis ning hooldajal 3 eurot tunnis. Tegemist on tõepoolest keskteega, sest arstid nõudsid näiteks 2015. aastaks miinimumpalgaks 9.50 eurot tunnis, ent haiglad pakkusid 8.50 eurot tunnis.

2016. aastast peaks lepitaja hinnangul palk olema arstil 10 eurot tunnis, õel 5,50 eurot tunnis ning hooldajal 3,30 eurot tunnis.

Peale palgatõusu nõudsid tervishoiutöötajad veel mitmete töötingimuste parandamist. Näiteks nõuti ületundide eest 1,5kordset töötasu, öötöö eest 50 protsenti suuremat lisatasu, nädalavahetusel töötamise eest 30 protsenti suuremat lisatasu ning seitse päeva lisapuhkust.

Pärn nentis pärast sotsiaalministeeriumi ja haigekassa esindajatega kohtumist, et lisaraha puudumise tõttu ei ole neid punkte võimalik täita. Seega tegi lepitaja ettepaneku sõlmitava kollektiivlepinguga reguleerida töötasu alammäärad ning paika panna töökoormuse standardid.

Haigekassa nõukogu esimees ning tervise- ja tööminister Urmas Kruuse sõnas, et riikliku lepitaja poolt välja pakutud ja tervishoiutöötajatelt heakskiidu saanud palgapakkumine tähendab, et haigekassal tuleks 2015. aasta eelarves leida täiendavalt 18 miljonit eurot.

«Novembri lõpuks valmiva haigekassa 2015. aasta eelarve II versiooni koostamisel arvestame läbirääkimiste käigus sõlmitavate kokkulepetega, mis on oluliseks sisendiks ressursside jaotamisele erinevate valdkondade vahel,» ütles haigekassa avalike suhete juht Katrin Romanenkov.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles