Keskmisest suurem vööümbermõõt ohustab ka normaalkaaluliste meeste ja naiste tervist, selgus USAs Ameerika Vähiühingu korraldatud ja ajakirjas Archives of Internal Medicine avaldatud uuringust.
Õllekõht kahekordistab enneaegse surma riski
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õllekõht ehk nn õunakujuline rasvumine on tervisele ohtlikuks näitajaks tunnistatud ka varem, kuid seda on senini pigem seostatud ülekaaluga. Ameerika Ühendriikides tehtud uuringust aga selgus, et õunakujuline rasvumine ohustab ka muude näitajate poolest täiesti normaalkaaluliste inimeste tervist.
Pikaajalises, üheksa aastat kestnud uuringus jälgiti 49 000 mehe ja 56 000 naise tervist. Meestest 9300 ja naistest 5300 uuringu ajal suri. Kõik vaatlusalused olid üle 50-aastased, lõviosa neist 67-69-aastased.
Uuringust ilmnes, et enneaegse surma risk oli kahekordne nendel meestel, kelle vööümbermõõt oli üle 120 sentimeetri ning nendel naistel, kelle talje oli 110 sentimeetrit ja enamgi lai.
Iga kümme sentimeetrit laiem vööümbermõõt suurendas meestel varajase surma riski 16-21 protsenti. Naistel suurenes enneaegse surma risk 12-25 protsenti võrdelises seoses kehakaaluga. Kõige selgemini aga ilmnes varajase surma ja õunakujulise rasvumise seos normaalkaalulistel naistel.
Põhjamaade ametlike tervisesoovituste kohaselt on tervisele ohutu vööümbermõõdu piiriks meestel 100 cm ja naistel 90 cm. Eestis vastav statistika puudub, kuid näiteks Soomes on nendest näitajatest suurem vööümbermõõt igal kolmandal üle 30-aastasel inimesel ja pooltel üle 65-aastastel naistel.
Õunakujulisel rasvumisel koguneb rasv kõhupiirkonda, siseorganite vahele ja rinnale. Vahel nimetatakse sellist rasvumist ka õllekõhuks, kuid tegelikult soodustab rasvumist igasugune alkoholi liigtarbimine. Selline rasvumine esineb rohkem meestel, aga ka vanematel naistel pärast menopausi. Uurimused on näidanud, et õunakujulist rasvumist põhjustab ka pikaajaline stress, mille põhjuseks peetakse stressi puhul erituvat liigset kortisooli.
Õunakujuline rasvumine on üldisest rasvumisest olulisem südamehaiguste riskitegur, sest esineb kõhuõõnesisene rasvaladestus, mis on rasva ohtlik, peidetud paiknemine kõhuõõneelundite (ka maksa ja kõhunäärme) ümber.
Õunakujulist rasvumist peetakse väga suureks südamehaiguste riskiteguriks, pirnikujulist rasvumist aga mõõdukaks.
Õunakujuline rasvumus on enim seotud ainevahetussündroomiga, sest kõhupiirkonna rasvkoel on kõige suurem rasvade hüdrolüüsi ehk vabastamise võime.
Siseelundite ümber paiknev rasvkude on ainukesena seotud üldise vereringega. Kõhupiirkonna rasvkoest vabanevad rasvhapped kantakse siseelunditest pärit veenide kaudu maksa. Vabad rasvhapped takistavad maksas insuliini töötlemist. Insuliin jääb vabalt ringlema ja väheneb rakkude insuliinitundlikkus. Vabade rasvhapete ringlemisest tekivad ka nihked vererasvade sisalduses. Seetõttu on kõhupiirkonna rasvaladestus kõige enam haigestumisega seotud.