Ajakirjas Nature avaldatud uuringu järgi ohustab laksoositalumatuid inimesi teistest väiksem kopsu-, munasarja- ja rinnavähi risk.
Miks ohustab laktoositalumatuid teistest väiksem vähirisk?
10. november 2014, 18:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varasemad uuringud on näidanud, et munasarja- ja rinnavähki haigestumises on maailma eri piirkondades väga suured vahed. Näiteks teavad asjatundjad, et kõige rohkem esineb munasarja- ja rinnavähki Põhja-Ameerikas, Lääne-Euroopas ja Skandinaavias, samas kui Ida- ja Kesk-Aafrikas esineb neid kasvajaid kõige vähem, kirjutab Medical News Today.
Kaksikuuringud ja immigrantide uuringud on viidanud võimalusele, et need erinevused on tingitud pigem keskonnafaktoritest kui geneetilistest või etnilistest erinevustest.
Mõned teadlased on arvamusel, et suur piimatoodete tarbimine Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas mängib oma osa suuremas vähki haigestumises. Kuid uuringud, mis seda seost on vaadelnud, ei ole kuigi veenvaid tulemusi andnud.
Rootsi Lundi ülikooli teadlased otsustasid asjale veidi teistmoodi läheneda. Nad uurisid, kas laktoositalumatute vähese piima ja piimatoodete tarbimisega kaasneb madalam kopsu-, munasarja- ja rinnavähi riski.
Teadlased kasutasid kahe Rootsi andmebaasi andmeid ning selekteerisid sealt välja 22 788 laktoositalumatuse all kannatavat inimest. Seejärel analüüsisid nad nende inimeste riski haigestuda kopsu-, munasarja- või rinnavähki. Nii selgus, et laktoositalumatutel oli kõigi kolme vähkkasvaja puhul väiksem risk kui neil inimestel, kellel seda probleemi ei ole – seda sõltumata sünniriigist ja soost.
Samas nende laste risk haigestuda nimetatud vähkkasvajatesse oli sama suur nagu üldpopulatsioonis. «See viitab võimalusele, et laktoositalumatute inimeste väiksem vähirisk on seotud nende toitumisega,» kommenteeris Lundi ülikooli dotsent Jianguang Ji.
Samas märkis ta, et nende tulemuste põhjal ei saa järeldada, et piim oleks nende vähkkasvajate riskifaktoriks. Sest siin võib oma rolli mängida hoopis see, et väiksema piimatoodete tarbimisega kaasneb ka toidu üldiselt madalam kalorsus või et taimsetel piimajookidel, mida laktoositalumatud joovad, on vähi eest kaitsev toime.
«Peame tõlgendama neid tulemusi ettevaatusega, sest meie leitud seos ei ole piisav, et teha järeldust põhjusliku seose kohta,» ütles Jianguang Ji.
Piima ja vähi vaheline seos tundub olevat üsnagi keeruline. Näiteks üks varasem, 2012. aastal samuti Lundi ülikoolis läbi viidud uuring näitas, et piima joomine võib aidata ennetada käärsoolevähi progresseerumist. Toona leidsid teadlased, et piimavalk nimega laktoferritsitiin4-14 aeglustab käärsoolevähi rakkude kasvu ja suurendab DNA paranemisvõimet.