Miks on punase liha söömine südamele kahjulik?

Marina Lohk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Punases lihas sisalduvaid küllastunud rasvu on juba pikemat aega seostatud südamehaigustega. Ent uue uuringu kohaselt ei ole küllastunud rasvad ainus kurja juur.

Nimelt selgus, et soolestikubakterid muundavad veise-, lamba- ja ulukilihas suures koguses sisalduva karnitiini sellisteks ühenditeks, mis kiirendavad arteriseinte jäigastumist ja paksenemist, kirjutab Web MD.

Mida punasem on liha, seda rohkem on selles tavaliselt ka karnitiini. Sealihas ei ole näiteks nii palju karnitiini kui veise-, lamba- ja ulukilihas; kanalihas ja kalas on seda aga veelgi vähem.

Ajakirjas Cell Metabolism avaldatud uuringu autorid märgivad, et nende töö võib anda uued sihtmärgid südamehaiguste ennetamiseks ja raviks.

Karnitiini nimi tuleb ladinakeelsest sõnast, mis tähendab liha. Uuringu autori, Clevelandi kliiniku doktori Stanley Hazeni sõnul ei peeta karnitiini oluliseks toitaineks, sest seda toodab meie organism ise. Iga meie rakk vajab karnitiini, et lagundada rasva ja toota energiat.

Varasemad uuringud on korduvalt näidanud, et selle vahel, kui palju inimene punast liha sööb ja kui suur on tema südamehaigustesse suremise risk, on seos. «Kuid punases lihas sisalduva kolesterooli ja rasva kogus ei ole piisavalt suur, et suurendada riski nii palju, nagu uuringud näitavad. Selle taga peab olema rohkem kui vaid rasv,» märkis Hazen.

Teadlased kasutasid oma uuringus hiiri ning leidsid, et soolestikubakterid muundavad punases lihas sisalduva karnitiini GBBks, mis muundatakse omakorda trimetüülamiiniks (TMA)  ja TMAOks. Kõik see aga soodustab arterite jäigastumist.

Kuid nii pea, kui hiirtele anti antibiootikume, et tappa nende soolestikubakterid, langes GBB tase nende veres pea nullini.

Hazeni sõnul ei ole küsimus niivõrd punases lihas endas, vaid ühendis, mida esineb punases lihas rohkem kui kanalihas või kalas. Seega oleks loogiline vähendada punase liha tarbimist. Samas ta lisas, et seda pole katsetatud, kas TMAO taseme alandamine vähendaks inimeste puhul otseselt südamehaiguste riski.

Kuid karnitiini pikaajaline tarbimine toidulisandina võib tema sõnul olla üsna kahjulik.

Möödunud aastal avaldas Hazen koos oma kolleegidega esimese uuringu, kus nad vaatlesid, kuidas soolestikubakterid ja punase liha söömine võib mõjutada naastu teket arteriseintel. Juba siis leidsid teadlased, et hiirte toitmine karnitiiniga muutis nende soolestikubakterite kooslust, suurendades seeläbi ka trimetüülamiini tootmist, mis muundati seejärel TMAOks.

Samuti mõõtsid nad karnitiini ja TMAO sisaldust umbes 2600 inimese veres ning leidsid, et nende ühendite sisaldus ennustas südamehaiguste riski paremini kui kolesteroolitase.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles