Segane unegraafik põhjustab tõsist stressi

Marina Lohk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Uue uuringu kohaselt võib magamaminek pärast teatud kellaaega või ka ärkamine enne koitu mõjuda meie organismile vägagi stressitekitavalt – seejuures sõltumata ka sellest, kas sa magad täis oma vajalikud unetunnid.

Me kõik teame kuldset kaheksa tunni reeglit. Samas on teada seegi, et inimesed on erinevad ja unevajadus võib varieeruda. Mõnele inimesele piisab tõepoolest ka vähesemast, mõni vajab aga kindlalt rohkem kui kaheksa tundi ööund. Ent kuna mõnele meeldib jälle õhtuti kauem üleval olla ja mõnele hommikuti vara ärgata, on arvatud, et kõige olulisem on vaid endale vajalikud tunnid täis magada, kirjutab Shape.com.

Ent ühe hiljutise Prantsusmaal tehtud uuringu kohaselt langevad kognitiivsed võimed pärast kümmet aastat öövahetustes töötamist (ja seega ka nii-öelda valel ajal magamist) nii palju, nagu inimene oleks 6,5 aasta jagu vanem. Samuti näitas uuring, et vaid 50 päeva mis tahes ebaregulaarset unerütmi ehk magamaminekut pärast südaööd või ärkamist enne kella viit hommikul tähendab märkimisväärset kahju vaimsele tervisele ja kognitiivsete võimete langust samal määral nagu 4,3-aastase vananemise toimel. See on halb uudis nii «ööloomadele» kui ka hommikuinimestele.

«Hiline magamaminek ja varane ärkamine on kehale kohutavalt stressitekitav,» ütles Martha Jeffersoni unemeditsiini keskuse meditsiinidirektor Chris Winter. Stress tähendab aga tema sõnul kortisooli tootmist ja koos sellega ka teatud ajustruktuuride potentsiaalset atroofiat. Lisaks võib stress soodustada kaalutõusu, diabeeti ja kõrgvererõhutõbe, mis omakorda mõjutavad kognitiivseid võimeid.

«Mida hiljem me lähme magama – arvestades, et peame üles tõusma kindlal ajal – , seda suuremat stressi see tekitab organismile kehva või ebapiisava une tõttu, millel võib pikema aja jooksul olla väga tõsine mõju tervisele. Kui oled öö läbi üleval korra aastas, pole sellest lugu. Kui teed seda tihti, on see väga halb uudis.»

Mida siis teha, kui sul ei ole võimalik alati õigel ajal magama minna ja korralikult välja magada? Siin on Winteri soovitused:

1. Maga korralikult välja nii pea kui võimalik. Enamik vahetustega töötajaid magab teistega võrreldes nädalas pidevalt viis kuni seitse tundi vähem, mis lausa karjub terviseprobleemide järele.

2. Püüa hilised õhtud või varased hommikud grupeerida. Kui pead nädala jooksul mitmel õhtul kauemaks tööle jääma või mitmel hommikul ülivara ärkama, on parem, kui magad nii-öelda valel ajal mitu ööd järjest ja naased siis normaalse unerütmi juurde, selmet muuta oma unerütmi iga päev edasi-tagasi ja tekitada sellega organismile lisastressi.

3. Hoolitse enda eest. Isegi, kui sul on ajavaheväsimus või oled lihtsalt ülikurnatud, toitu tervislikult ja tee trenni. Puu- ja köögiviljade söömine ning vähemalt õhtune jalutuskäik annavad alati kokkuvõttes palju parema enesetunde, kui väsinuna rämpstoiduga diivanile vedelema viskumine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles