Hiina meditsiin peab sealiha talvisel ajal liiga külmaks

Marina Lohk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiina ­me­dit­siini­­arst doktor Igor Gogol soovitab eestlastel ­talvel süüa lambaliha, kuna see on loomult soe.
Hiina ­me­dit­siini­­arst doktor Igor Gogol soovitab eestlastel ­talvel süüa lambaliha, kuna see on loomult soe. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kui uurida Hiina meditsiini põhimõtteid, siis selgub, et eestlase seapraad ja kartul ei sobi kuigi hästi talvisesse menüüsse.

«Sealiha ei ole meie jaoks just kõige parem – ta on oma olemuselt külm ja niiske. Kuid see ei tähenda, et ta oleks mürk,» rääkis üle 15-aastase kogemusega traditsioonilise Hiina meditsiini arst ja meditsiiniteaduste doktor Igor Gogol, kes töötab korraga nii Tallinnas, Peterburis kui ka Xinjiangis Hiinas.

Ent liha valmistamisel selle omadused muutuvad. Nii soovitab tohter küpsetada sealiha küüslaugu ja vürtsidega. Ka pikem valmistusviis tuleb tema sõnul siin kasuks.

Parem on siiski eelistada sealihale muud liha. «Lambaliha on alati kuuma iseloomuga. Veiseliha on neutraalne. Linnuliha on soe. Kõige parem on seega talvel süüa lambaliha, ka veiseliha ja linnuliha,» märkis arst. Ent kui tegemist on ujuva linnuga, siis peetakse seda liha pigem külmaks.

Külma iseloomuga on ka meie armastatud kartul. Ka seda võib talvel mõõdukas koguses tarvitada, ent mitte liiga palju. Gogoli sõnul võiks kartuli asemel süüa pigem nuudleid, külma-kuuma skaalal enam-vähem neutraalset riisi ja küpsetatud köögivilju.

Jah, köögiviljade puhul ongi ülioluline see, et need ei oleks toored. Sest kuigi värsked puu- ja köögiviljad annavad meile talvel väga vajalikke vitamiine ja toitaineid, ei ole nende toorelt tarvitamine talvisel ajal kasulik, sest toorelt on need oma iseloomult külmad.

Hiina toitumispõhimõtted on tihedalt seotud Hiina meditsiini üldiste põhimõtetega. Paljud on ilmselt kuulnud yin’ist ja yang’ist – need on vastandpoolused, millest esimene esindab naiselikku, teine mehelikku, esimene külma, teine sooja energiat.

Gogoli sõnul jaotatakse ka haigused Hiina meditsiinis yin’i ja yang’i haigusteks. Yang’i haigused on palavikuhaigused, mille puhul toit ei tohi olla kuum – see peab olema jahe või külm.

«Ja vastupidi, kui inimesel on yin’i ehk külma ja niiskusega seotud haigus – ta külmetab, jalad on külmad, ta on näost kahvatu, liigesed valutavad –, siis ta ei tohi süüa ei olemuselt ega temperatuurilt külma toitu. Näiteks mereande, tooreid puuvilju, köögivilju. Või juua külmi jooke,» selgitas arst.

«Kui meie külmas ja niiskes kliimas juua külma õlut või süüa tooreid puu- ja köögivilju, siis võib see esile kutsuda külmetushaigusi,» märkis Gogol, lisades, et külm iseloom on Hiina meditsiini järgi ka piimatoodetel, mis võivad soodustada lima ja niiskuse kogunemist organismis.

Kuuma ilmaga ei tohiks aga süüa kuuma iseloomuga toitu, näiteks rasvast lambaliha. Samas tehakse just kuuma ilmaga tohtri sõnul sageli suur viga, juues ülikülmi jooke, mis esmapilgul tundub olevat parim valik. Ent liiga külma vee joomine raiskavat liigselt energiat, mida keha vajab kuumusega võitlemiseks. «Siin on oma peensused,» märkis Gogol. Nii et Hiina meditsiiniski pole kõik sugugi mustvalge.

Näiteks rohelist teed soovitab tohter juua just kuuma ilmaga, must tee olevat aga parem talvel. Ent kuidas on kohviga, mida meie kliimavöötmes pimedatel talvistel tööpäevadel ergutuseks ohtralt juuakse?

«Kohv on mõru ja seda ei saa pidada talvel kasulikuks,» ütles arst, lisades, et hiinlased ise kohvi eriti ei joo, kuid mõru maitsega toiduaineid peetakse üldiselt külmaks – need ei soojenda. Nii tundub, et oma loogika selles on, miks kuuma kliimaga riikide elanikud sageli otse kõrvetava päikese käes kohvi joovad.

Kui rääkida aga tee- või kohvikõrvasest, on Gogol konkreetne: kui süüa palju magusat, soodustab see niiskuse ja lima kogunemist organismis. «Nii et magus ei ole meile kuidagi kasulik. Eriti külm ja magus korraga – jäätised, koogid. Meil on väga niiske kliima.» Küll aga võib tohtri sõnul teele lisada naturaalset mett – mesi on oma olemuselt soe.

Kuidas oleks aga tükikese tumeda šokolaadiga, mis ei sisalda palju suhkrut? «Ei saa täpselt öelda, kuid arvan, et ta on pigem sooja iseloomuga ja sobib maksale, leevendab stressi, rahustab,» ütles arst.

Nii ei tasu sellele kasulikule maiusele ilmselt «ei» öelda. Ning iga toiduaine võib Gogoli sõnul kahjulikuks muutuda, kui seda liiga palju tarvitada.

Läheneva jõuluaja lemmikjook hõõgvein on Hiina meditsiini järgi talvel väga hea – see on kuum, avab poorid, ajab külma välja, ravib. Üht selle tähtsamat koostisainet kaneeli peetakse Hiina meditsiinis peaaegu et raviaineks.

«Hiinas kasutatakse kahte sorti kaneeli – kaneelioksi ja kaneelikoort. Kaneelikoor tugevdab neerude yang’i. Kaneelioksad on aga soojad ja teravamaitselised, avavad poorid ja peletavad külma eemale. Veel mõjub samamoodi küüslauk ja pipar.»

Ent kui klaasike vürtsikat hõõgveini või pits ürdilikööri on keha soojendamisel talvel omal kohal, siis tavaline kange alkohol ja üldse alkoholiga liialdamine on igal juhul halb.

«Kange alkohol, nagu viin, tekitab kuumust ja lima. Seetõttu kui inimene joob, läheb ta näost punaseks, tal tekib ohtralt sülge, ta muutub väga aktiivseks. Kuid järgmisel päeval on ta üleni külm, kahvatu ja nõrk. Ilmselgelt on tal energia-ainevahetus madal, käed-jalad on külmad, ta tunneb ennast kehvasti,» kirjeldas Gogol.

Veini puhul tuleks talvel eelistada punast valgele, mida paljud inimesed ka intuitiivselt teevad. «Valge vein on oma olemuselt pigem külm, punane pigem soe. Hiina meditsiinis on kõik väga loogiline,» märkis arst.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles