Kornea ehk silma sarvkesta haavand on kaks korda seniarvatust sagedamini esinev silmahaigus ning suure tõenäosusega on see haigus tingitud pidevast kontaktläätsede kandmisest, teatas uudisteagentuur Reuters.
Ettevaatust! Kontaktläätsed tekitavad silmades haavandeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enam kui miljonit Põhja-Carolina osariigi patsienti uurides avastasid New Yorki Montefiore meditsiinikeskuse silmaarstid, et kontaktläätsede kandjatel on üheksa korda suurem risk haigestuda silma sarvkesta põletikku kui kontaktläätsi mitte kandvatel inimestel. Suur riskirühm on ka noored naised: kontaklääti kandvatel naistel on kaks korda suurem sarvkesta põletiku risk samaealiste meestega võrreldes. Üheksa korda suurema tõenäosusega nakatusid silma sarvkesta haigustesse ka HIV-viiruse kandjad.
«Uusi kontaktläätsede mudeleid ilmub pidevalt müügile ning inimesed usuvad, et kontaktläätsi võib kanda nädalate kaupa või isegi kuu aega järjest ilma neid vahepeal silmast võtmata. Nad ei adu, kui kui ohtlik on selline kontaktläätsede pidev kandmine nende silmade tervisele,» ütles meditsiinikeskuse uurija David Gritz. «Meie silmad vajavad kontakläätsedest aeg-ajalt puhkust.»
Teine suur oht silmade tervisele peitub Gritzi sõnul internetis müüdavates odavates kontaktläätsedes, mida inimesed neid eelnevalt silma proovimata massiliselt tellivad. Sobimatu kontaklääts aga võib silmas toimida nagu haavaplaaster, peites algava põletiku või haavandi sümptomid. «Kontaktläätsede kandjatel peaks alati olema varuks paar korralikke prille,» soovitas ta.
Kornea ehk sarvkesta haavand on silma limaskeste pealispinnale tekkiv haavand, mille põhjustajaks on mikroorganismid.
Sarvkestale tekivad valulikud haavandid, millega kaasneb võõrkehatunne, valguskartus ja suurenenud pisaratevool. Õigeaegse sekkumise korral on ravi enamasti efektiivne.
Seda on ka varasemates uuringutes seostatud kontaktläätsedega: inimene on kas maganud kontaktläätsedega või neid ebapiisavalt hooldanud. Mikroorganismid satuvad sarvkesta ka sarvkesta traumade korral. Haavandi korral kornea ümbrus punetab, sest väikesed veresooned on laienenud.
Kui sarvkesta haigusprotsess on kestnud pikka aega, hakkavad need väikesed veresooned kasvama sarvkesta sisse. Sarvkesta läbipaistvus väheneb ning nägemine halveneb. . See on pöördumatu protsess. Haavand võib suureneda nii laiusesse kui sügavusse. Vahel võib haavand haarata kogu sarvkesta. Mõnikord võib silma eeskambrisse põletiku tulemusena tekkida isegi mäda.