Kus peituvad inimese alkoholilembuse juured?

Marina Lohk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Inimkehal on võime mõõduka etanoolikogusega toime tulla nii, et see ei tekita olulisi tervisehäireid – selle  eest vastutavad erilised valgud – alkoholi dehüdrogenaasid. Ehkki need valgud on olemas näiteks kõikidel ahvidel, pole näiteks leemurite ja paavianide ensüüm nii tõhus kui inimestel.

Pikka aega polnud teada, kuidas inimesed endale tõhusama alkoholi dehüdrogenaasi said. Biokeemikud kahtlustasid, et see võis tekkida alles kümmekond tuhat aastat tagasi, kui meest ja teraviljast hakati kääritatud jooke valmistama. USA Santa Fe kolledži evolutsioonibioloogide uurimuse kohaselt muutus aga etanooli lagundav valk tõhusaks juba kümme miljonit aastat tagasi, vahendab Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.

Teadlaste sõnul tekkis alkoholi lagundav ensüüm esimest korda juba 50 miljoni aasta eest, saades esialgu hakkama vaid tillukeste etanoolikogustega. Tõhusamaks muutus see alles siis, kui kliima hakkas jahenema, toitu jäi vähemaks ning praeguste primaatide esivanemad hakkasid sööma ka neid vilju, mis olid alla kukkunud ja võisid olla käärinud. Käärinud puuviljade söömise tõttu võis aga alkohol hakata seostuma täiskõhutundega.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles