Seitse nõuannet, kuidas külmetushaigusi tõrjuda

, K&M Pharma proviisor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Punane päevakübar.
Punane päevakübar. Foto: Tiina Kõrtsin/Õhtuleht

Meie immuunsüsteem kaitseb meie keha sissetungijate eest nagu bakterid, viirused, parasiidid ja seenhaigused. Immuunsüsteem on seda tugevam, mida paremini me varustame oma organismi vajalike toitainetega. Uuringud näitavad, et mitmekülgselt ja teadlikult toituvad inimesed jäävad vähem haigeks ja paranevad tõvest kiiremini.

Viirustest tingitud nn külmetushaigused kimbutavad talveperioodil enamikku meist, ent nakatumise tõenäosust aitavad vähendada ja haiguse kulgu leevendada järgmised toitained.

1. Raud

Organismi vajaliku rauasisalduse säilitamine on ülioluline tagamaks vitaalsust ja hoida immuunüsteemi töökorras. Päevaseks soovitatavaks koguseks meestel ning postmenopausiga naistel on 8,7 mg ning noorematel naistel 14,7 mg. Vähene rauasisaldus võib esile kutsuda väsimust ja kurnatust. Mineraalainet rauda sisaldab näiteks liha, maks, oad, maasikad. Kindlustamaks, et raua tase organismis ei langeks, tuleks tarvitada lisaks rauda sisaldavaid toidulisandeid.  

2. Tsink 

Tsink on immuunsüsteemi jaoks tähtis mineraalaine, mis aitab ennetada külmetushaiguse tekkimist, soodustab kudede paranemist ja aitab kaasa haiguse kestuse lühenemisele. Head tsingi allikad on näiteks mereannid, liha, täisteratooted, munad, kaunviljad, maks, seemned ja pähklid. Saadaval on ka tsingitabletid. Päevaseks soovitatavaks tsingi annuseks on 15 mg, mida tuleks tarvitada 1-2 tundi pärast sööki.

3. D-vitamiin

Suvel saame me oma D-vitamiini kätte päikese käes viibides. Uuringud näitavad, et pimedatel talvekuudel kannatab enamik põhjamaade inimesi D-vitamiini vaeguse käes. D-vitamiini puudus aga soodustab hingamisteede haiguste teket, samuti immuunsüsteemi funktsionaalsuse langust. Seetõttu tuleks süüa rohkem kala või võtta igapäevaselt D-vitamiini sisaldavaid preparaate. Üsna tihti esineva defitsiidi korrigeerimiseks soovitan valida suurema toimeaine sisaldusega preparaadi (näiteks 1000 toimeühikut ehk 25 mikrogrammi).   

4. C-vitamiin

Kaua on peetud külmetushaiguste ennetamisel oluliseks C-vitamiini rolli, kuid on uuringud, mis näitavad, et see arusaam ei pruugi alati paika pidada. Küll aga aitab C-vitamiin lühendada haiguse kestust ning leevendada haiguse sümptomeid. Kuna C-vitamiinil on ka muid olulisi ülesandeid meie organismi ainevahetuses, siis tuleks seda vitamiini regulaarselt tarbida.

5. Punane päevakübar (Echinacea)

Punane päevakübar on üks populaarsemaid ravimtaimi gripi ennetamise taktikas. Punase päevakübara peamiseks toimeks peetakse immuunsüsteemi tugevdamist valgete vereliblede aktivatsiooni kaudu. Lisaks on leitud, et see võib suurendada interferooni produktsiooni, mis mängib olulist rolli viirusinfektsioonide vastu võitlemisel. Punast päevakübarat tuleks hakata tarvitama kohe, kui kahtlustate külmetusviirust või grippi.

6. Küüslauk

Küüslauk on kindlasti tuntumaid ja tõhusamaid immuunsüsteemi säilitajaid. Teda on kasutatud ravimtaimena erinevate terviseprobleemide korral. Küüslaugus leiduvad põhilised toimeained sisaldavad väävlit, millest üks olulisemaid on alliin. Alliin muutub küüslauku närides või purustades allitsiiniks. Küüslauk toetab südame- ja veresoonkonda, omab antibakteriaalset, viiruste- ja seentevastast toimet. Kui  bakteriaalse nakkusega kaasneb  tihti sinusiit või bronhiit, tuleb tarvitada just küüslauku juba esimeste sümptomite ilmnemisel, sest allitsiin aitab takistada kahjulike haigusttekitavate bakterite sisenemist tervesse rakku. Paljud inimesed ei saa või ei taha küüslauku looduslikul kujul tarvitada, neil on soovitatav tarvitada küüslaugutablette, mis tänapäeval väga hästi maskeerivad küüslaugu iseloomulikku tugevat lõhna ning maitset.

7. Proteiin ehk valk

Valgud on meie rakkude peamiseks ehitusmaterjaliks ning peale selle, et nad annavad energiat, aitavad nad hoida korras meie immuunsüsteemi. Valgupuudusel väheneb vastupanuvõime haigustele. Keskmine täiskasvanud inimene peaks tarbima päevas umbes 50 grammi valku. (Harrastus) sportlastel on soovitatav valgutarbimist suurendada, et treeningutest kiiremini taastuda. Reeglina me saame oma valguvajaduse oma igapäevasest toidust rahuldatud, kui tarbime piisavalt liha, muna ja piimatooteid. Ent apteekides on saadaval ka mitmesugused valgupubrid, millega saab vajadusel oma menüüd rikastada. Valgupulbrit on mugav lisada smuutidesse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles