Uuring: vähki kahtlustatakse sageli viimasena

Piret Lakson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rinnavähk on kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja naistel.
Rinnavähk on kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja naistel. Foto: SCANPIX

Paljud vanemad inimesed ei tunne ära levinuid vähi sümptomeid, nagu seletamatu köha, veritsus ja püsivad soole- või põietegevuse muutused, selgus värskest uuringust.

Ajakirjas Plos One avaldatud Londoni Ülikooli Kolledži teadlaste uuringus osales 1700 inimest, kellest 53 protsenti kinnitas, et neil on viimase kolme kuu jooksul esinenud vähemalt üks vähile viitavatest sümptomitest, kuid neist oskas vähki kahtlustada vaid kaks protsenti, vahendab Fox News.

Uuringu autori Katriina Whitakeri sõnul on äärmiselt oluline, et sümptomite ilmnedes pöördutaks koheselt arsti poole, eriti siis, kui sümptomid iseenesest ei möödu. «Sageli viivitatakse arsti poole pöördumisega, kuna endale ei teadvustata, et tervise halvenemise üheks põhjuseks võib olla ka vähk,» lisas ta.

Uuringus toodi välja 17 sümptomit, sealhulgas kümme laialt tuntud potentsiaalset vähi varajast ohumärki. Need anti ette 50-aastastele ja vanematele, kes olid kirjas kolme Londoni arsti juures. Osalejad märkisid üles, milliseid sümptomeid neil viimasel ajal esinenud on, kas nad pidasid neid tõsisteks või mitte, milliseid haigusi nad kahtlustasid ning kas nad rääkisid neist sümptomitest ka arstiga.

Selgus, et enamasti kahtlustati muid haigusi, nagu artriit, hemorroidid, tsüstid ja nakkused. Arvati ka, et terviseprobleemid on tekkinud lihtsalt vanuse tõttu.

«On murettekitav, et isegi kõige selgemaid hoiatavaid sümptomeid, nagu ebatavalised kühmud või muutused sünnimärgi välimuses, seostati vähiga harva. Isegi kui arvati, et sümptomid võivad olla tõsised, siis vähki ei kahtlustatud. Võib-olla on inimestele hirmutav ja vastumeelne ühe võimalusena ka vähi mainimine, sest arvatakse, et neid see ei puuduta, või usutakse, et teised haigused on tõenäolisemad,» rääkis Whitaker.

Suurbritannia vähiuuringute keskuse esindaja Sara Hiom rõhutas, kui oluline on vähi diagnoosimine selle varajases staadiumis. Hiomi sõnul näitab antud uuring, et kui vähki ei osata kahtlustada, siis ei saa seda ka varajases staadiumis avastada.

 «Peame mõtlema võimalustele, kuidas julgustada inimesi murettekitavate sümptomite puhul kaaluma ühe võimaliku variandina ka vähki,» lisas ta.

Uuringus käsitleti tõsiste vähi sümptomitena seletamatut köha või häälekähedust, püsivaid soole- ja põietegevuse muutusi, püsivaid seletamatuid valusid, ebatavalisi kühmusid, muutusi sünnimärgi välimuses, mitteparanevaid haavandeid, seletamatut veritsust, seletamatut kaalulangust, püsivaid neelamisraskusi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles