Teadlased on avastanud ajumehhanismi, mis võib vastutada selle eest, kui suur isu on kellelgi glükoosi sisaldavate ehk magusate süsivesikurikaste toitude järele. Avastus võib viia tõhusama rasvumise ravi väljatöötamiseni.
Miks meil tekib magusaisu?
Londoni kuningliku kolledži teadlased avastasid rotte uurides mehhanismi, mis tuvastab, kui palju glükoosi ajju jõuab, ning paneb loomad puudujäägi korral uusi varusid otsima, kirjutab Science Daily.
Teadlaste hinnangul võib see mehhanism vastutada selle eest, kui palju keegi armastab süüa magusaid ja tärkliserikkaid toite.
Uuringut juhtinud dr. James Gardiner Londoni kuningliku kolledži meditsiiniteaduskonnast märkis, et meie aju sõltub väga tugevalt glükoosist ning see on selgelt oluline toitaine, kuid meie evolutsioonilises minevikus oli seda raske kätte saada. Seetõttu on meil tugevalt sisse juurdunud glükoosirikaste toitude eelistus.
Teadlased püstitasid hüpoteesi, et ensüüm nimega glükokinaas võib mängida rolli meie isus glükoosi järele. Glükokinaas osaleb glükoosi tuvastamises maksas ja kõhunäärmes. Glükokinaasi leidub hüpotaalamuses – ajupiirkonnas, mis reguleerib erinevaid elutähtsaid funktsioone, muu hulgas ka näljatunnet. Ent selle ensüümi täpne toimemehhanism oli seni ebaselge.
Kõigepealt avastasid teadlased, et kui katsealused rotid ei saanud 24 tundi järjest üldse süüa, suurenes hüpotaalamuse isu reguleerivas keskuses järsult glükokinaasi aktiivsus.
Rottidele tagati ligipääs glükoosilahusele ning nende tavapärasele toidule. Kui teadlased suurendasid glükokinaasi aktiivsust hüpotaalamuses, kasutades selleks viirust, tarbisid rotid rohkem glükoosilahust. Kui glükokinaasi aktiivsust alandati, tarbisid nad ka vähem glükoosi.
«See on esimene kord, kui keegi on avastanud ajumehhanismi, mis reageerib kindlale toitainele. See näitab, et kui mõelda dieedile, siis peaks mõtlema erinevatele toitainetele, mitte aga lugema lihtsalt kaloreid,» märkis dr. Gardiner.
Ta arvas, et inimeste puhul peaks olema võimalik magusaisu ohjeldada, kui muuta üldist toitumist. Ka ravim, mille sihtmärgiks oleks avastatud mehhanism, võiks aidata ennetada rasvumist.
«Tõenäoliselt on inimestel selle ensüümi tase erinev, nii et eri inimeste puhul töötavad erinevad asjad. Mõne inimese puhul võib näiteks tärkliserikka toidu söömine söögikorra alguses aidata kiiremini täiskõhutunnet saavutada, mis tähendab, et ta sööks kokkuvõttes vähem,» lisas ta.