Lisaks sellele, et pidevas stressieisundis elamine põhjustab unetust, häireid seksuaalelus, peavalusid, seedimisprobleeme jms, kahjustab stress ka hambaid, selgus Saksamaal tehtud uuringust.
Uuring: psüühiline stress kahjustab hambaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Düsseldorfi Heinrich Heine ülikoolis läbiviidud ning ajakirjas «Head & Face Medicine» avaldatud uuringus selgus, et bruksismi ehk öist hammaste kiristamist esines märgatavalt rohkem nendel inimestel, kel oli tavapärasest enam probleeme nii tööl kui isiklikus elus. Bruksismi all kannatavad inimesed elasid suurema tõenäosusega pidevas stressiseisundis.
Uuringust ilmes ka, et inimesed mõistavad sõna stress sageli vääralt, pidades pidevat pingeseisundit ja eluga rahulolematust normaalseks elustiiliks ning ei otsi abi.
Uuringus osales 69 katsealust, kellest 49 kannatas hammaste kiristamise all.
Analoogsetele tulemustele on jõutud ka mitmetes varasemates uuringutes. Paar aastat tagasi Helsingi ülikoolis tehtud uuringus olid vaatluse all ligi 900 Yleisradio nii vahetustega tööd kui ka igapäevast kontoritööd tegevad töötajad. Umbes kümnendikul neist diagnoositi bruksism. Mõlemas rühmas, nii nn. kaheksast viieni kontoritööd kui vahetustega tööd tegevate inimeste rühmas esines hammaste kiristamist rohkem sellistel töötajatel, kes polnud rahul oma tööaegadega.
Portaali hambaarst.ee andmetel on bruksism hammaste krigistamine, nagistamine ja teineteise vastu hõõrumine. Paljud lapsed ja täiskasvanud krigistavad oma hambaid une ajal ilma, et nad seda ise teaksid. Bruksism pole pelgalt halb harjumus, vaid selle tagajärjel hakkavad hambad kuluma, neisse tekivad praod, hambad hakkavad killustuma, igemepiir taanduma jne.
Bruksismi tekkimise põhjused on senini täpselt välja selgitamata. Kõige levinum on see laste seas ning nende puhul arvatakse olevat põhjus hammaste vahetumise protsessis. Täiskasvanute puhul on peamised põhjused ilmselt liigses stressis ning isiksuse probleemides - närviline, vihaleajav ja frustreeriv õhkkond soodustab bruksismi välja arenemist.
Bruksismi ravitakse spetsiaalsete akrüülist hambakaitsega, mida patsient öösiti kandma peab.
Hambakaitse takistab hammastel öösel kokku puutumast ning hoiab lõualuid õiges asendis.
Ka suhkru liigtarbimine paar tundi enne uinumist võib hammaste krigistamist suurendada, mistõttu ei tohiks suhkrut tarbida 6 tundi enne magama minekut. Selle asemel tuleks võtta kerge proteiinirikas eine.
Väga efektiivseks bruksismist vabanemise meetodiks on peetud autosugestiooni teraapiat koos psühholoogiga. See aitab inimesel aja jooksul liigpingetest vabaneda ning nii kaob ka vajadus oma hambaid krigistada ning tugevalt kokkusurutuna hoida.