Alkoholiga liialdajatel on kõrgem dementsuse tekke risk. Mõõdukat alkoholi, eriti punase veini tarbimist on seni peetud üheks neurodegeneratiivsetesse haigustesse nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi haigestumise riski vähendavaks teguriks. Värske Hispaanias läbiviidud uuring seab selle väite kahtluse alla.
Hispaanias Zaragoza ülikoolis korraldatud ning ajakirjas American Journal of Epidemiology avaldatud uuringus oli vaatluse all ühetkokku enam kui 3900 55-aastast ning vanemat meest ja naist, kellest keegi uuringut alustades dementsust ei põdenud.
Kõikide vaatluse all olnud inimeste tervist uuriti kahe ja poole aasta möödudes ning veelkordselt nelja ja poole aasta järel.
Uuringu tulemustest selgus, et mõõdukaks alkoholitarbimiseks peetav üks-kaks alkoholiannust päevas ei säästnud kedagi neurodegeneratiivsete haiguste eest. Üks-kaks alkoholiannust päevas või veel harvem tarbinud inimestel oli tõenäosus dementsuse väljakujunemiseks täpselt sama suur kui täiskarsklastel.
Seni on paljudes ulatuslikes uuringutes leitud just vastupidi: mõõdukas alkoholi-, eriti punase veini tarbimine vähendab nii dementsuse kui ka paljudesse teistesse haigustesse, näiteks südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise riski. Erinevus varasemate ja äsja Hispaanias tehtud uuringu tulemuste vahel võib uurijate sõnul peituda karskuse mõõdupuus. Sageli loetakse täiskarsklasteks ka endised alkohoolikud, mis muudab uuringute tulemused tõele mittevastavaiks.
Euroopa Liidus kannatab umbes 7,3 miljonit inimest Alzheimeri tõve või mõne muu dementsuse vormi all ning eeldatava eluea pikenedes on järgmise 20 aasta jooksul oodata selle arvu kahekordistumist.