Värskelt avaldatud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kogumik Health at a Glance: Europe 2014 näitab Euroopa Liidus esinevat ebavõrdsust tervises ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuses.
Ebavõrdsust loovad kallid ravimid ja hambaravi
Ebavõrdsust tervises peegeldab eeldatav eluiga. Euroopa Liidu elanike keskmine eeldatav eluiga sünnil on 79,2 aastat. Kuigi andmed näitavad üldist eluea tõusu, on riikidevaheline erinevus ligikaudu kaheksa aastat, vahendab Meditsiiniuudised.
Kõige madalama elueaga riikide hulka kuuluvad Läti, Leedu, Bulgaaria ja Rumeenia alla 75 aastaga. Eestis on eeldatav eluiga sünnil 76,7 aastat. Kõrgema haridusega mehed ja naised elavad mitu aastat kauem ja parema tervisega kui madalama haridustasemega inimesed.
Mitmetes riikides vähenes kriisiaastatel tervishoiuteenuste ja -kaupade kättesaadavus ning inimeste omaosalus tervishoiuteenuste eest maksmisel kasvas. Keskmiselt kulutatakse ELi leibkonna eelarvest tervishoiule 2,9 protsenti. Eestis on see näitaja 2 protsenti ja kriisiajal on see märkimisväärselt vähenenud.
Suurema osakaalu kulutustest moodustavad kulud aktiivravile ja ravimitele. Eestis mõjutavad leibkonna tervishoiueelarvet enam ravimid (56 protsenti tervishoiukuludest) ja hambaravi (22 protsenti).
ELi riikides on madalama sissetulekuga inimeste hulgas neid, kes ei ole saanud vajalikku arstiabi või hambaravi kaks korda rohkem kui kogu rahvastikus ning neli korda rohkem kui kõrgema sissetulekuga inimeste seas.
Lisaks kindlustuse puudumisele ja omaosalusele põhjustab ebavõrdsust teenuste kättesaadavuses plaanilise ravi järjekordade pikkus. Kogumikus on võrreldud katarakti, puusa ja põlve proteesimise ooteaega riigiti. Eestis oodatakse neid operatsioone reeglina kauem kui Euroopa Liidus keskmiselt, aga aastate võrdluses on märgatav ooteaegade lühenemine.