Ühel jalal seismise võime peegeldab aju tervist

Marina Lohk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Kui inimene ei suuda vähemalt 20 sekundit ühel jalal seista, võib see uue uuringu järgi viidata ajuveresoonte kahjustusele.

Ajakirjas Stroke avaldatud uuring näitas seost tasakaalu hoidmiste raskuste ning ajuveresoonte kahjustuste ja kehvema kognitiivse funktsiooni vahel muidu asümptomaatiliste inimeste puhul, kirjutab Medical News Today.

«Meie uuring näitas, et ühel jalal seistes tasakaalu hoidmise võime on oluline aju tervise näitaja,» märkis uuringu juhtivautor Yasuharu Tabara Jaapani Kyoto ülikooli meditsiinikoolist.

Teadlased palusid oma katsealustel seista ühel jalal kuni 60 sekundit, hoides samal ajal silmi lahti. Testi tehti iga inimese puhul kaks korda ning andmete analüüsis kasutati parimat tulemust. Kokku osales uuringus 841 naist ja 546 meest keskmise vanusega 67.

Pärast seda analüüsiti katsealuste ajusid magnetresonantsuuringuga, et teha kindlaks võimalikud väikeste ajuveresoonte kahjustused. Spetsiaalsete küsimustike abil tehti kindlaks ka puudused kognitiivsetes võimetes.

Nii selgus, et väikeste ajuveresoonte kahjustused olid seotud suutmatusega seista ühel jalal kauem kui 20 sekundit. Täpsemalt täheldasid teadlased seost väikesekoldeliste infarktidega, nagu lakunaarne infarkt ja mikroveritsused, mille korral on koe verevarustus takistatud ning mille tulemusel kude sureb.

Samuti selgus, et suutmatus pikalt ühel jalal seista on seotud kehvema kognitiivse funktsiooniga.

Osalejad, kellel tuvastati aju väikeste veresoonte haigus, olid keskmiselt vanemad, kõrgema vererõhuga ja paksema seinaga unearteriga kui ilma ajukahjustuseta osalejad. Kui teadlased olid need tegurid arvesse võtnud, selgus, et kõige suurema hulga väikesekoldeliste infarktidega osalejad suutsid ühel jalal seista teistest lühemat aega.

Teadlaste sõnul on ka varasemates uuringutes leitud tõendeid tasakaalu hoidmise raskuste ja ajus aset leidvate muutuste vahel, kuid vähesed uuringud on leidnud seose ka lakunaarsete infarktide ja mikroveritsustega.

Antud uuringu peamiseks piiranguks oli see, et teadlased ei hinnanud osalejate kukkumiste ajalugu või muid füüsilise vormiga seotud probleeme, sealhulgas probleeme kõnnakuga.

Väikeste veresoonte haigus kahjustab artereid, tehes nad vähem paindlikuks ning takistades verevoolu. Selle haiguse esinemissagedus tõuseb tavaliselt koos vanusega.

Arvatakse, et ajuveresoonte haigus ennustab ka suuremat ajurabanduse riski.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles