Väsimus, süü- või väärtusetusetunne, ärrituvus, unetus, vähenenud söögiisu, huvipuudus igapäevaste tegevuste vastu, püsiv kurvameelsus, ärevus ja enesetapumõtted on üsna selged depressiooni sümptomid, ent see kõik võib samas viidata ka mõnele muule seisundile, mida ei peaks ravima sugugi mitte antidepressantidega.
Psychcentral.com toob välja kuus seisundit, mida on kerge pidada kliiniliseks depressiooniks.
1. D-vitamiini vaegus
D-vitamiini vaegus on meie laiuskraadidel niivõrd levinud, et hea tohter peaks enne antidepressandi väljakirjutamist laskma patsiendile teha vereanalüüsi.
Möödunud aastal tegid Kanada teadlased 14 varasema uuringu analüüsi, millest selgus, et D-vitamiini vaeguse ja depressiooni vahel on tugev seos. Teadlased leidsid, et madal D-vitamiini tase soodustas depressiooni teket. Nii et parim viis seda ennetada on süüa kala, maksa, kanamune või võtta kalamaksaõli kapsleid või muud D-vitamiini toidulisandit.
2. Hüpotüreoos
Hüpotüreoosi ehk kilpnäärme alatalitlust, mille puhul kilpnääre ei tooda piisavalt hormoone, on väga kerge segamini ajada kliinilise depressiooniga. See toob kaasa väsimuse, väärtusetusetunde, ärrituvuse ja otsustusvõimetuse. Suureks saavutuseks võib selle seisundi puhul pidada seda, kui suudetakse päev otsa ilma päevaste uinakuteta vastu pidada.
Kuid hüpotüreoosiga kaasneb üks probleem – pelgalt vereprooviga selle olemasolu kontrollides ei pruugi alati tõele jälile jõuda.
3. Madal veresuhkru tase
Tundlikel inimestel, kes ei söö korrapäraselt, võib veresuhkru taseme kõikumine kaasa tuua ärevuse ja depressiooni. Naturopaatilise arsti Peter Bongiorno sõnul on inimesed loomadega väga sarnased ning loomad muutuvad väga õnnetuks, kui nende veresuhkru tase on madal.
Ajakirjast Journal of Orthomolecular Medicine võib leida 82 uuringut, mis seostavad insuliiniresistentsuse depressiooniga. Üks 1054 Soome ajateenijat hõlmanud uuring näitas, et mõõdukad kuni ägedad depressioonisümptomid suurendasid insuliiniresistentsuse riski pea kolmekordselt. Hea uudis on see, et selle vastu aitavad väikesed muudatused toitumises, nagu madala süsivesiku- ja kõrge valgusisaldusega toitude eelistamine ning sagedasemad söögikorrad.
4. Vedelikupuudus
Väga paljud inimesed haaravad veeklaasi järele alles siis, kui neil on juba suur janu. Ent see tähendab, et organismis on juba tekkinud vedelikupuudus.
Kaks erinevat uuringut on näidanud, et isegi mõõdukas vedelikupuudus võib mõjutada inimese tuju. «Janutunne ei teki enne, kui oleme ühe või kahe protsendi ulatuses vedelikupuuduses. Kuid sel hetkel hakkab see juba mõjutama meie keha ja vaimu tööd,» ütles ühe uuringu juhtivautor Lawrence E. Armstrong. Uuringust selgus, et vahet pole, kas inimene on just teinud 40-minutilise treeningu või lihtsalt istub rahulikult – kui ta vaevleb kerges vedelikupuuduses, on selle kognitiivne mõju temale sama.
5. Toidutalumatus
Enamik inimesi eeldab, et toidutalumatus põhjustab ebamugavaid füüsilisi reaktsioone, nagu kõhulahtisus, lööve või paistetus. Kuid David Perlmutter kirjutab oma raamatus «Grain Brain» ja Mark Hyman raamatus «The Ultramind Solution», et teatud toidud võivad põhjustada meie kehas põletikulist reaktsiooni sarnaselt keskkonnast pärit toksiinidega. Ning kui mõnel inimesel tekib vastuseks põletikulisele reaktsioonile lööve, siis teisel võib tekkida ärevus ja depressiivsed mõtted. Siin võib olla abi toidu- ja tujupäeviku pidamisest, mis aitab märgata, millised toidud sellist reaktsiooni esile kutsuvad.
6. Kofeiini võõrutusnähud
Stephen Cherniske kirjutab raamatus «Caffeine Blues», et espressoshotist saadav energialaks ei tule ilma halbade tagajärgedeta. Nimelt tekivad kehas mõni tund pärast kofeiini toime avaldumist võõrutusnähud, mille tugevus sõltub juba inimese tundlikkusest. Nende puhul, kes on tundlikud amfetamiinilaadsete virgatsaine dopamiini taset tõstvate ainete suhtes, võivad need võõrutusnähud tähendada pisaraid, kätevärinat, paanikahooge ja muud sellist.