Gripi ja ülemiste hingamisteede ägedate nakkuste leviku peamiseks põhjuseks kliima muutumise ees ongi just laste naasmine kooli või lasteaeda.
Uue õppeaasta saabumisega hakkavad kimbutama ka viirused
25. august 2010, 08:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko sõnul on lapsed ilmastikumuutuste suhtes küllaltki vastupidavad. Kõige suurem risk on hoopis kollektiivis olev haige laps, kes levitab haigustekitajat. «Kui haiget inimest ei ole kollektiivis, on risk nakatuda tunduvalt väiksem,» rääkis ta.
Ka Olga Sadikova terviseameti gripikeskusest kinnitas, et respiratoorsete viiruste hooaeg algab septembris just seetõttu, et noored saavad uuesti kokku. Dontšenko sõnul tuleks esimese asjana haige laps kindlasti koju jätta ja ilusti terveks ravida, et ta ei kannaks nakkushaigustekitajat edasi.
«On arusaadav, et lastevanematel pole paraku väljapääsu ja nad peavad tööl käima,» rääkis Dontšenko. «Aga kui vähegi võimalik, tuleks haige laps koju jätta, sest siis paranemise aeg kindlasti lüheneb ja haiguse kulg ei ole nii tõsine.»
Mida pikemalt käib laps lastekollektiivis haigena, seda rohkem kurnab ta oma organismi ja immuunsüsteemi ning seda suurem on ka tõenäosus, et lisanduvad mõned võimalikud tüsistused, selgitas Dontšenko.
Haiguse leviku takistamisel on suur roll ka lasteasutuste juhtkonnal. «Nad peaksid ruume tuulutama, peaksid tegema märga koristust ja jälgima, et haiged lapsed ei käiks lasteasutuses,» tõi ta välja peamised viiruste leviku ennetamise meetmed.
Nakkushaigusi saab eristada nende levikuviisi järgi. «Piisknakkused on näiteks igasugused külmetushaigused, sealhulgas ka gripp, paragripp ja muud sellised, mis kanduvad ühelt lapselt teisele. Aga on ka muid piisknakkusi, nagu näiteks läkaköha, mis on viimasel ajal koolides küllaltki aktuaalne,» selgitas Dontšenko.
Olmelised nakkushaigused levivad kontakti teel saastatud pindade, käte või igasuguste esemete vahendusel. «Need on eeskätt viirusliku päritoluga nakkushaigused, nagu Norwalki viirus ja rotaviirus. Rotaviirus on rohkem iseloomulik väikelastele, aga Norwalki esineb nii täiskasvanute kui ka kooliealiste laste seas,» lisas ta.
Piisknakkused esinevad rohkem sügistalvisel ja kevadhooajal. Norwalki viirust nimetatakse ka talviseks oksendustõveks, mis viitab sellele, et sagedamini haigestutakse just talvel.
Näiteks läkaköha puhul on Dontšenko sõnul haiguse tuvastamise aeg veidi nihkes, kuna diagnoosi püstitamine võtab palju aega – lapse pikaajalise köha põhjus tuleb välja alles siis, kui ükskord tehakse vastav proov.
«Tuulerõuged on küllaltki leebe nakkushaigus – selle kulg ei ole nii raske ja selle leviku potentsiaal on nii kõrge, et kui lasteaias on juba üks nakatunud laps, siis paratamatult haigestub mitu teistki,» möönis epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja.
Laste haigestumise ja täiskasvanute haigestumise vahel võib samuti seose leida. Tihtipeale toovad haigustekitaja perre just lapsed.