Terviseameti prognoosi kohaselt on järgmise pooleteise aasta jooksul erinevates Eesti piirkondades vaja 30–35 uut perearsti.
Lähiajal oleks Eestis vaja umbes 30 uut perearsti
3. jaanuar 2015, 22:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseameti peremeditsiini osakonna juhataja Pille Saar, peaspetsialist Kaidi Usin ja analüütik Evgeniya Filippova esitasid ajakirja Perearst detsembrinumbris ülevaate esmatasandi jätkusuutlikkuse töögrupi tööst, vahendab meditsiiniuudiste portaal med24.ee.
Analüüsides perearstide vanuselist koosseisu ja nimistust loobumise põhjusi, on terviseamet töögrupis välja toonud, et esmatasandil töötav personal vananeb ning noori arste tuleb koolist vähem, kui oleks vaja personali taastootmiseks.
Ajavahemikul 1.1.2013–4.9.2014 on perearstina tegutsemise õigus ning nimistu ära võetud 34 perearstilt. Analüüsides tegutsemisõiguse ja nimistu äravõtmise põhjuseid selgub, et kõige sagedasem põhjus on perearsti siirdumine pensionile, mis moodustas poole kõikidest juhtumitest.
Analüüsi võetud perearstide pensionile minemise keskmine vanus on 67 aastat ning mediaan 67,5 aastat. Neljandikul juhtudest on perearstina tegutsemise õiguse äravõtmise põhjuseks perearsti surm.
Tervislikel põhjustel loobus nimistust 6 protsenti perearste. 15 protsenti perearste loobus nimistust teise nimistu kasuks ning see on seotud perearsti elukohavahetusega. Kolm perearsti 34st on läinud tööle välismaale.
Ülaltoodust lähtuvalt suureneb igal järgmisel aastal nimistust loobuda soovijate arv ning kasvab järsult vajadus uute perearstide järele. Terviseameti prognoosi kohaselt on järgmise pooleteise aasta jooksul erinevates Eesti piirkondades vaja 30–35 uut perearsti.
Peamine probleem on seejuures noorte perearstide motiveerimine, et nad sooviksid asuda tööle väljapoole Tallinna ja Tartut.