Noorsugu on pannud jalad seinale

Priit Pullerits
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lapsevanema eeskuju järeltulija
liikuma ahvatlemisel on otsustav, teab Tervise Arengu Instituudi teadur Kenn Konstabel, kes on tulnud seitsmeaastase poja Karl Markusega Tartu rattamaratoni tillusõidule.
Lapsevanema eeskuju järeltulija liikuma ahvatlemisel on otsustav, teab Tervise Arengu Instituudi teadur Kenn Konstabel, kes on tulnud seitsmeaastase poja Karl Markusega Tartu rattamaratoni tillusõidule. Foto: Erakogu

Alates kaheksandast eluaastast teeb laste kehaline aktiivsus pidevat vähikäiku, ja nii kuni 26. eluaastani välja, tõdeb Tervise Arengu Instituudi teadur Kenn Konstabel, kes aitas läbi viia rahvusvahelist uuringut, mille käigus selgus, et Eesti poistest ainult iga neljas ning Eesti tüdrukutest kõigest iga kaheksas liigutab end piisavalt, et võiks loota hea tervise säilimisele.

Üks torkab uuringust kohe silma: tüdrukute kehaline aktiivsus on palju väiksem kui poistel. Miks?

See hakkab juba päris varakult pihta: lasteaias saadetakse poisid palli mängima, tüdrukud aga laulma. Üldlevinud stereotüübi järgi pole liigutamist tüdrukule eriti vaja: pole eriti naiselik palju rahmeldada ja higistada, mis on ju kole, ning kui üldse liigutada, siis ainult kehakaalu pärast. Ometi kaasneb liigutamisega ka teisi häid asju, näiteks hea tuju, millele pööratakse liiga vähe tähelepanu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles