Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Viinakuradi vastu ja ilusa naeratuse eest

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Üks teema, mille puhul valitseb parteide seas hämmastav üksmeel, on hambaravi. | FOTO: Europhoto/scanpix

Kui lugeda erakondade valimisplatvorme, siis sõltumata ilmavaatest lubavad kõik teha raskeks napsitajate elu ja leida raha hambaaukude parandamiseks. Kuigi praeguse rahastamise juures on tervishoiusüsteem juba mõne aasta pärast tõsises rahahädas, ei peeta seda mainimisväärseks.

Erakondade lubaduste tegelik hind. | FOTO: Allikas Praxis

Kui uued tulijad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja Vabaerakond on lubaduste jagamisel ülimalt kitsid, siis seda heldemad on senised parlamendierakonnad. Ühe eksperdi sõnul pole varem nii arvukalt tervishoidu puudutavaid ettepanekuid tehtud. Seni on valimiste eel räägitud peamiselt ravijärjekordadest, nüüd aga tunnistavad nii Reformierakond, Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) kui ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE), et ainult haiguste ravist enam ei piisa – vaeva tuleb näha ka nende ärahoidmisega.

Ennetamise ja tervislike eluviiside propageerimisel on eriti hoogu sattunud Reformierakond, kes oma kodulehel väljas olevas valimisplatvormis lubab suisa kaks korda (tõsi küll, pisut erinevas sõnastuses), et praegune kehaline kasvatus korraldatakse ümber nüüdisaegseks liikumisõpetuseks ning ka teistes ainetundides pole tulevikus liikumisest pääsu. Koolilapsi lubavad rohkem liikuma panna ka SDE ja IRL. Viimase ambitsioon on nii suur, et valimislubaduse järgi kaob vanematel üldse vajadus lapsi trenni saata: korralik koormus saadakse kätte kooliski.

Ehkki ujumisõpetus on juba kooliprogrammi kohustuslik osa nagu ka korrutustabel, lubab Reformierakond oma valijatele, et ujumise õpetamine jätkub. Korrutustabeli õpetamise jätkamist programmis kirjas pole, nii et mine tea ...

Sisutühjad lubadused

Aastaid võimutüüri juures olnud Reformierakonna valimislubadused torkavad teiste seas silma sellega, et lubatakse arvukalt asju, mis kas juba toimivad või on kohe-kohe käiku minemas. Nii näiteks töötab juba vähiregister, ka vähi sõeluuringute arvu on juba suurendatud, e-konsultatsioon ja -kiirabi kaart on samuti kasutusel ning perearstidel on sellest aastast olemas raha, et patsiente logopeedi ja psühholoogi juurde saata. Samas lubatakse rohkem raha haiguste ärahoidmisele, kuigi just oravaparteisse kuuluv minister jättis masu saabudes need projektid riiklikust rahastamisest ilma.

Peaministripartei jagab meelsasti oma nime all ka võõrast raha – nii on valimisprogrammi sattunud Euroopa Sotsiaalfondi miljonid, mis eraldatud alkoholisõltuvusega tegelemiseks ja raviks, ning Norra toetusprogrammist rajatavad laste vaimse tervise keskused. Samas pole programmis sõnagi sellest, mis saab siis, kui euromiljonid on ära kulutatud ja arveid peab hakkama tasuma Eesti riik.

Ka Euroopast tulev raha haiglavõrgu ja perearstisüsteemi uuendamiseks on partei lubadustena kirjas. Perearstidele ja haiglatele eraldatud Euroopa Liidu miljonid on kenasti oma lubadustena kirja pannud IRL. Ühenderakonna teine tühilubadus on teha inimestele nende raviarvete suurus nähtavaks – ka see on haigekassal juba töös.

Keskerakond lubab noortele meedikutele lähtetoetust ja eluaset. Toetust on tegelikult võimalik taotleda juba aastaid, kuid esialgu pole näha, et see noorte arstide väljarännet pidurdaks. Meedikuid ei meelita väiksematesse kohtadesse tööle ka omavalitsuste pakutav tasuta elamispind. Samuti lubab pealinnas ainuvõimul olev partei keelata avalikus kohas joomise, kuigi juba kehtib vastav korrakaitseseaduse säte, mis mullu suvel suurt elevust tekitas.

Hambaravi asjus üksmeel

Alkoholi tarbimise piiramine on kõigi suurte erakondade programmides. Üksmeelselt ollakse veendunud, et alkoholi pruukimist tuleb märgatavalt piirata. Reformierakond lubab 15 aastaga vähendada seda suisa poole võrra ning selleks on kavas järjekindlalt aktsiise tõsta. Sama lubadus on ka IRLil, kes lubaks alkoholi müüa vaid eraldi müügialal ja tõstaks ostja vanusepiiri. Politseile aga on kavas anda õigus kasutada lapsi testostude tegemisel, et avastada müüjaid, kes keelust hoolimata alaealistele vägijooke müüvad.

Alkoholireklaami peavad vajalikuks piirata nii IRL, Keskerakond kui ka SDE. Viimane on oma programmi kirjutanud sisse ka ettepaneku kehtestada joobetunnustega inimestele napsimüügi keeld. Ka see keeld on juba alkoholiseaduses kirjas ja kehtib. Tallinna kaineid pühapäevi plaaniv ning tanklates ja koolide lähedal alkoholimüügi keelanud Keskerakond laiendaks võimule tulles need keelud üle riigi.

Kui Reformierakond loodab alkoholismi ravis seitsmeks aastaks eraldatud euromiljonitele, siis Keskerakond suunaks kaks protsenti alkoholiaktsiisist sõltlaste raviks. IRL aga taastaks nõukogudeaegse sundravi ning looks ravilt lahkunud vägijoogisõltlastele jälgimis- ja tugisüsteemi.

Teine teema, mille puhul valitseb parteide seas hämmastav üksmeel, on hambaravi. Ka see on ilmselgelt isetäituv lubadus, sest haigekassa on juba otsustanud, et hambaravi eest tasumist ei saa enam jätta ainult inimeste endi õlgadele. Kõige heldem on siin EKRE, kes lubaks hambaravi tasuta ja kõigile.

Praxise analüütiku Priit Kruuse sõnul tooks selline avatud kohustus ilmselt kaasa hambaravi hindade tõusu, kusjuures haigekassal säiliks kohustus kõik arved tasuda. Kõige tagasihoidlikum on IRL, kes lubab riigi abi neile, kes viimased 20 aastat pole rahapuuduse tõttu saanud hambaarsti juurde minna. Sedagi vaid juhul, kui riigil on selleks raha.

E-eduloosse usuvad kõik suuremad parteid, kes lahkelt jagavad lubadusi, kuidas just digipööre meie tervishoiusüsteemi päästab. Aastaid võimul olnud Reformierakond ja IRL lubavad mitmesugused e-tervise lahendused lõpuks ometi tööle panna. Just nende võimuloleku ajal kulutas Eesti riik e-lahendusteks 15 miljonit, sellele rahakulutusele andis riigikontroll aasta tagasi aga hävitava hinnangu ja korralikult tööle pole neid siiani saadud.

IRL pakub välja isikliku tervisekonto süsteemi, kuhu terve inimene saaks ise koguda lisaraha. Esmapilgul näib selline ettevõtmine olevat igati kasulik, kuna peaks tooma tervishoidu rohkem raha. Tegelikkuses aga tähendaks see, et kõige enam arstiabi vajavate ehk eakate jaoks jääb raviraha vähemaks ning igaüks, kes on pangakontole raha kogunud, teab, mis sellega inflatsiooni käigus toimub: selle väärtus kahaneb kiiresti. Pealegi, arvestades Eesti palku ja meditsiiniteenuste hindu, suudaksid vaid vähesed koguda summa, millest terviseteenuse tasumisel ka reaalselt abi oleks.

Vabaerakond aga soovib, et osa ravikindlustuseks makstud summast oleks inimese enda käsutada.

Avalikkuse silmis tervishoiusüsteemi suurimaks probleemiks peetavate ravijärjekordade lühendamiseks pakub Reformierakond välja võimaluse, et patsient võiks ise valida endale raviasutuse ning end järjekorras n-ö ette osta, esitades hiljem haigekassale arve.

See punkt teeb rõõmsaks erakliinikud, kuid murelikuks tavahaiglad. Mullu detsembris kinnitasid suurhaiglate juhid, et sellise süsteemi puhul ravijärjekorrad hoopis pikeneksid, sest riigi raha kuluks jõukamate esitatud arvete tasumisele.

Meeste tervise nimel

Kui viinakuradi ja hambutu naeratuse asjus ollakse maailmavaatest sõltumata üksmeelel, siis täiesti erinevalt nähakse haiglavõrgu tulevikku. Reformierakond lubaks kahel suuremal haiglal – Põhja-Eesti regionaalhaiglal ja Tartu Ülikooli kliinikumil – väikehaiglad isekeskis ära jagada («Rapla sulle, Võru mulle ja Jõhvi üle vaidleme!»).

IRL viiks haiglavõrgu kujundamise lõpuni, aga on samas monopoolide tekke vastu. Keskerakond jätaks igasse maakonda oma haigla, ja ei mingit võrgustumist. Vabaerakond aga lubab panna tervishoiusüsteemi efektiivsemalt tööle, tehes seda ülepaisutatud infrastruktuuri arvelt.

Paljuräägitud ettepanek vabastada ettevõtjate kulutused tervisele lisamaksust leidub nii SDE, Keskerakonna, Vabaerakonna kui ka EKRE programmides. Eri aegadel on seda ettepanekut tõrjutud väitega, et riik soovib jätkata ühtse maksupoliitikaga ja erisusi teha ei ole kavas.

Teine ammu korduvalt läbi arutatud ettepanek on tagada esmatasandi arstiabi ka neile, kel ravikindlustus puudub. Selle punkti on Keskerakond oma programmi sisse kirjutanud, SDE kutsuks neid sõeluuringutele.

Omamoodi aja märk on ka see, et mitu erakonda (Keskerakond, SDE, Reformierakond) on eraldi maininud vajadust hakata tegelema Eesti meeste tervisega. Meeste tervisenäitajaid vaadates tuleb tunnistada, et selleks on tõesti viimane aeg.

Praxise analüüsi järgi näib Eesti tervishoiusüsteemi tulevik väga tume, seda ka ainult rahvastiku vananemisega arvestades. Senise rahastamismudeli jätkudes tullakse tänu headel aegadel kogutud reservidele toime kuni aastani 2022, seejärel aga satub haigekassa eelarve tugevasse miinusesse ja riik lihtsalt peab raha juurde leidma. Hoolimata tumedast tulevikust erakonnad seda teemat ei käsitle, kuigi nende lubaduste täitmiseks läheb vaja kümneid miljoneid eurosid.

Keskerakond soovitab viia haigushüvitiste rahastamise töötukassa alla. Sisuliselt tähendaks see raha tõstmist ühest taskust teise, seda juurde tekitamata. Sotsiaaldemokraatide arvates aga tuleks hakata maksustama nii dividendide kui ka vanemahüvitise saajaid, et ravikindlustusse raha juurde saada.

Tagasi üles