Ameerika ja Austraalia teadlased on teinud teadusrevolutsiooni ja leidnud võimaluse, kuidas keedetud muna taas tooreks saada, see tehnoloogia võib tulevikus aidata päästa elusid.
Keedumuna tagasi tooreks saamine võib päästa elusid
28. jaanuar 2015, 11:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi sellise teadusavastusega lagedale tulek võib tundada tohutu aja- ja raharaiskamisena, on sellel väga suur mõju vähiravi, biotehnoloogia ja suure hulgale toiduainete töötlemisega seotud protsessidele, vahendab Independent.
«Jah, me oleme leiutanud viisi, kuidas keedetud kanamuna taas tooreks saada,» sõnas uuringurühma juht Gregory Weiss California Irvine'i ülikoolist.
Seniajani olid teadlased seisukohal, et keedumuna munavalges olevad valgud on keetmise järel pöördumatult muutunud ja neid ei ole võimalik algsesse olekusse tagasi saada. Uus avastus lükkab aga selle arvamuse ümber.
Kui lisada keedetud munale teatud koguses karbamiidi (ehk uureat või kusiainet) ja töödelda seda seejärel spetsiaalses suure võimsusega masinas, mis kannab «pöörleva vedelikseadme» nime, on teadlastel võimalik saada selles olevad valgud tagasi oma algkujule.
«Meie eesmärgiks ei olnud iseenesest just keedetud mune sellisel viisil tagasi tooreks muuta, kuid me tahtsime näidata, mida on võimalik sellise protsessiga teha,» märgib Weiss, keda oli erinevate laboritööde käigus ära tüüdanud, et uuritud valkude puhul ei olnud võimalik nende algseisundit taastada.
Tema sõnul võib selline kiire ja efektiivne meetod, mis võimaldab töödeldud valke niiviisi «taaskasutada», aidata kaasa kaasa uute avastuste sünnile väga suures hulgas teadus- ja tootmisprotsessides.
Näiteks vähivastaste antikehade uurimine on tänapäeval üpris kulukas protsess, kuna selles kasutatakse hamstrite munarakke, sest nendes on väga harva valke. Kui võtta kasutusele tehnoloogia, millega Ameerika ja Austraalia teadlastel õnnestus keedumuna taas tooreks saada, siis muudaks see Weissi kinnitusel ka vähiuuringuid märksa odavamaks.
Teadusavastuseni viinud uuringuid rahastasid Ameerika riiklik meditsiiniuuringute instituut ja Austraalia teadusnõukogu. Uuringutulemusi kajastav artikkel avaldati möödunud nädalal ajakirjas ChemBioChem.