Sajad miljonid inimesed kannatavad vitamiinipuuduse all, ent geeniteadlaste sõnul võimaldaks soolestikus elavate mikroorganismide DNAs tehtud muudatused neil sünteesida mitmeid erinevaid vitamiine.
Soolestikubakterid pandi tootma beetakaroteeni
6. veebruar 2015, 10:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Porgandis suures koguses esineva A-vitamiini puuduse all kannatab maailmas 250 miljonit last, kellest jääb defitsiidi toimel igal aastal pimedaks 500 000 ning neist pool sureb tavaliselt järgneva aasta vältel, kirjutab ERRi teadusportaal.
Rutgersi ülikooli teadlased lisasid ühelt bakteriliigilt pärineva beetakaroteeni tootmise eest vastutava pärilikkusaine lõike teise bakteri genoomi ning muudetud geenipagasiga bakter siirdati hiirte soolestikku.
Kahe nädala pärast tootsid mikroorganismid juba piisavalt palju beetakaroteeni, et seda võis leida nii loomade soolestikkus, vereringes kui maksas. Tegu on esimese korraga, kui geneetiliselt muudetud bakter on pandud kasulikku ühendit tootma teise elusolendi sisemuses.