Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõuniku Piret Simmo sõnul ei tohiks esmatasandi tervisekeskustega seonduvalt ükski osapool ära unustada patsienti ning nende rajamisel peaks tulemus põhinema koostööl, mitte vastandumisel.
Nõunik: tervisekeskuste puhul ei tohiks ära unustada patsienti
10. veebruar 2015, 11:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perearstid on öelnud, et tervisekeskuste määruse koostamisel ei ole sotsiaalministeerium arvestanud nende arvamusega. Simmo ütles meditsiiniuudiste portaalile Med24.ee antud intervjuus, et enne määruse koostamist külastati kõiki maakondi ja suuremaid linnu ning kõikidele kohtumistele olid kutsutud ka perearstid.
«Oleme selgitanud põhimõtteid ja küsinud kõikidel kohtumistel kõikide osapoolte, sealhulgas ka perearstide poolt- ja vastuargumente erinevate põhimõtete osas esmatasandi tervisekeskuste projektile. See on andnud senise tulemuse, mille alusel on koostatud ka määruse kavand,» rääkis Simmo.
Ta lisas, et esmatasandi tervisekeskuste võrgustiku rajamise põhimõtted on valminud algusest peale koostöös perearstide ja ka teiste tervishoiuteenuste osutajatega.
«Olulisteks partneriteks oleme pidanud kohalikke omavalitsusi. Kõikide kohtumiste tulemusena oleme kaardistanud kohtumise hetkeks teada olevad huvilised tervisekeskuste loomiseks ja toetuse taotluse esitamiseks aadressi täpsusega ja potentsiaalse taotleja nimega. Samuti on läbi arutatud iga keskuse korral võimalik perearstide arv. Lisaks on arutatud, kes on võimalikud eemale jääjad. Arutatud on alati, millised teenused on kohtadel juba praegu olemas, milliseid on juurde vaja. Oleme küsinud ja koos arutanud ka võimalike taotlejate detailseid murekohti.»
Samuti märkis Simmo, et määruse tingimused on kõiki osapooli arvestavad. «Perearstid on olnud kaasatud kogu protsessi vältel. Kahjuks on nende seisukohad veidi muutunud protsessi käigus. Oleme arvestanud ka kõikide esmatasandi tervisekeskustesse kaasatud kutsete erialade arengusuundadega.»
Nõunik ütles, et lisaks haiglatele ja perearstikeskustele on tervisekeskuste loomiseks soovi avaldanud ka kohalikud omavalitsused. «Ilmselt on oodata nende taotlusi kõige rohkem. Nimeliselt ei soovi kedagi välja tuua, sest antud olukorras oleks see ennatlik.»
Ta lisas, et kogu selle teemaga seonduvalt ei tohiks ükski osapool ära unustada patsienti. «Esmatasandi tervisekeskustes hakkavad ühtse meeskonnana tööle mitmed spetsialistid, seega on patsientidele rohkem teenuseid ühes kohas, mis ongi olnud algne idee. Tekib võimalus töötada koostöös näiteks sotsiaaltöötajaga ja lastekaitsetöötajaga. Kui seni on Eestis arvatud, et tervishoiusüsteem ja sotsiaalvaldkond on liiga lahus, siis just läbi selle projekti muutuksid esmatasandi teenused terviklikumaks. Esmatasandi tervisekeskuste rajamisel peaks tulemus põhinema koostööl, mitte vastandumisel.»