Halb hingeõhk võib viidata tõsisematele tervisemuredele

Marina Lohk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Halba hingeõhku ehk halitoosi põhjustavad suus pesitsevad bakterid, kuid vahel võib see viidata ka mõnele tõsisemale terviseprobleemile.

«Halba hingeõhku põhjustavad suus elavad bakterid, mis oma elutegevuse käigus tekitavad väävelgaase. Kui ollakse teadlik oma halvast hingeõhust, tasuks esmalt pöörduda suuhügienisti või hambaarsti juurde. Sel visiidil kontrollitakse üle hammaste ja igemete tervis,» vahendab Kliinik32 suuhügienisti Eveli Hargi sõnu kliinik.ee.

Halba hingeõhku tekitavad tohtri sõnul katkised hambad ja samuti igemepõletik. Nende probleemide puhul tuleks alustada hammaste ja igemete raviga, et teha kindlaks, kas see tekitabki halba hingeõhku.

Põhjuseks võivad olla ka vürtsised toidud, küüslauk, kohv ja suitsetamine. Et teada saada, kas süüdlasteks on just eelmainitud asjad, tuleks need mõneks ajaks oma menüüst kõrvale jätta.

«Kui eelnevalt mainitud tegurid ei ole probleemiks, siis järgime samm on pöörduda kurgu-kõrva-ninaarsti juurde, kes jätkab juba edasisi uuringuid, selgitamaks välja halva hingeõhu tekitaja,» soovitas Hark.

Kõige enam tekitavad halba hingeõhku tema sõnul puudulik suuhügieen ja igemepõletikud. «Kodus ei suuda meist keegi hambaid täielikult puhtaks harjata. Sellepärast ongi soovitatav käia kord aastas suuhügienisti juures hammaste sügavpuhastust tegemas. Sügavpuhastuse käigus eemaldatakse hammastelt nii igemepealne kui ka igemealune hambakivi. Soodapuhastuse käigus eemaldatakse kohvist, punasest veinist, rauapreparaatidest ja tubakast tekkinud tume pigment, mille järel tunduvad hambad valgemad ja siledad. Samuti «puhutakse» soodaga puhtaks ka hambavahed, hambakroonide ja sildade alused, mis korrapäratu suuhügieeni tagajärjel tekitavad väga halba hingeõhku. Protseduur lõppeb pastapuhastusega.»

Täisversioon artiklist ilmus ajakirjas Apteeker (jaanuar 2015). 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles