Alkoholist, nikotiinist, kanepist ja teistest uimastitest lähtuvat otsest surmariski hinnata üritanud epidemioloogid märgivad, et tüüpiliselt tarvitatava ja surmava annuse vahet ning meelemürgi kasutamise sagedust arvestades on kõige ohtlikumaks uimaaineks alkohol.
Alkoholist lähtuv otsene surmarisk ületab teiste meelemürkide oma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dresdeni tehnikaülikooli epidemioloogia osakonna teadlased Dirk Lachenmeister ja Jürgen Rehm lähtusid riskidele arvulise väärtuse omistamisel keskmise inimese tarvitatavast uimastikogusest ja tüüpilisest surmavast doosist, kirjutab ERRi teadusportaal.
Näiteks alkoholi puhul satub tüüpilise joomingu käigus organismi enam kui kümme protsenti surmavast etanooli kogusest.
Koostatud pingereas troonis esikohal alkohol, millele järgnesid heroiin, kokaiin ja nikotiin. Kui üksikisiku tasandil kuulusid kõrge riski kategooriasse kõik neli, siis ühiskonda tervikuna arvestades paigutus rühma vaid alkohol, nikotiini ning kokaiini ja heroiini riskitase langes vastavalt ühe ja kahe astme võrra madalamale.