Meningiidijuhtumeid Viljandimaal ei saa nimetada haiguspuhanguks

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käte pesemine aitab ära hoida meningiiti põhjustava viiruse levikut.
Käte pesemine aitab ära hoida meningiiti põhjustava viiruse levikut. Foto: Toomas Huik

Kuigi alates juulist on Viljandi haigla andmetel maakonnas enam kui 20 last tabanud viiruslik meningiit, ei saa Terviseameti hinnangul rääkida haiguspuhangust.

Ameti eile avaldatud teate kohaselt ei ole tegemist haiguspuhanguga, sest registreeritud haigusjuhud ei ole omavahel seotud.

Laboratoorsete uuringute tulemusel on selgunud, et haigustekitajaks on enteroviirus ECHO 30, mis levis suvekuudel ka Soomes. Lisaks Eestile ja Soomele täheldati enteroviirusnakkustesse haigestumise tõusu suvel ka Lätis.

Terviseameti selgituse järgi on enteroviirusnakkused on maailmas laialt levinud nakkushaigused, mille hulgas esineb aeg-ajalt ka enteroviirusmeningiiti ehk ajukelmepõletikku. Viiruste peamine levimisperiood on maist septembrini ning nakatumine toimub pesemata käte, saastunud toidu ja joogivee kaudu või ka piisknakkuse teel läbi õhu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles