Lastel napib hambapesu oskusi

Piret Lakson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On oluline, et lastel kujuneksid hügieeniharjumused juba noorelt.
On oluline, et lastel kujuneksid hügieeniharjumused juba noorelt. Foto: SCANPIX

Üle-euroopalisest uuringust selgus, et kuigi paljudele lastele räägitakse hammaste harjamise olulisusest, ei võta nad vajalikke harjumusi omaks.

Colgate’i poolt korraldatud uuring, kus osales 7500 lapsevanemat, näitas, et ligi kolmandik lapsi peseb vaid hammaste esikülge, umbes 15 protsendil on suus plomm ja üheksal protsendil on juba enne 7. eluaastat hammas välja tõmmatud. Kuigi uuringust nähtub, et vanemad peavad korralikku suuhooldust oluliseks, ei taha lapsed seda kergesti omaks võtta.

Küsitluse tulemused näitasid, et vanemad hindavad oma laste hambapesu väga erinevalt. 62 protsenti küsitletud Poola lapsevanematest ütlesid, et nende lapsed harjavad hambaid liiga vähe aega, samal ajal oli Belgia lapsevanemate seas see protsent vaid 43.

Täiskasvanute vastustest selgus ka, et umbes 14 protsenti lastest luiskavad vanematele hammaste pesemise kohta. Colgate’i esindaja Mari-Liis Soobiku sõnul soovitatakse lastel hambaid pesta kolm minutit.

Hambaarstide liidu presidendi dr Marek Vinki sõnul hoiab varases lapsepõlves omandatud eeskujulik suuhügieeni rutiin hambad terved kogu elu. Vink selgitas, et lisaks hambasõbralikule toitumisele on just hammaste harjamine kaks korda päevas fluoriidi sisaldava hambapastaga särava naeratuse eelduseks.

Üle-euroopalise uuringu tulemused näitavad, et 95 protsendi lapsevanemate hinnangul sõltuvad laste pesemisharjumused nende endi eeskujust.

94 protsenti vastanutest ütles, et pestes oma hambaid regulaarselt lapse juuresolekul, saavad vanemad kaasa aidata lapse hea suuhügieeni tekkele. 

Uuringu käigus selgusid populaarseimaid meetodid, kuidas lapsevanemad laste hammastepesu režiimi tekkimisele kaasa aitavad:

  • Lastele hambapesu olulisusest rääkimine (55%)
  • Lastele hea eeskuju näitamiseks üheskoos hammaste pesemine (43%)
  • Hambapesu muutmine mänguliseks, et lapsed võtaksid omaks õige suuhügieeni režiimi (31%)
  • Regulaarse suuhügieeni režiimi eest lapse premeerimine (12%)
  • Õige hambaharjamise aja saavutamiseks taimeri kasutamine (9%)

Enamik hambaarste soovitavad lastel hakata hambaarsti külastama vähemalt teisest eluaastast 1-2 korda aastas. Seeläbi saab hambaarst jälgida hammaste kasvuteed. Ühtlasi võimaldab see lapsevanematel saada informatsiooni hammaste arengust ja sellest, kui kõrge peaks olema fluoriidi tase suuhügieenis, kuidas aidata kaasa lapse suuhügieeni harjumuste välja kujunemisel, kuidas käituda, kui laps imeb lutti, või parandada oma teadmisi toitumise ja toitainete kohta.

Uuringu kohaselt ei järgi kõik lapsevanemad üle-euroopalisi soovitusi. Kolmandik vanematest väidavad, et nende laps käib hambaarsti juures korra aastas ja seetõttu tekib vajadus põhjaliku hambaravi järele. 

Euroopas on keskmiselt 15 protsendil 7-aastastest lastest hambaplomm ja üheksal protsendil on hammas välja tõmmatud. Kui lapsevanematelt küsitakse, miks tekib vajadus põhjaliku hambaravi järele, viitavad nad faktoritele nagu suhkrurohked toidud (28%) ja lohakas hammaste harjamine (23%).

Vanemad peaksid oma hambaid puhastama laste nähes, et lapsed näeksid, kui kaua ja mis moel seda tegema peaks. Lisaks peaksid vanemad pöörama erilist tähelepanu jääv- ja piimahammaste ühtlasele harjamisele.

Enamik inimesi arvab, et kui lapsel on piimahambad suus, pole vajadust nende eest hoolitseda. See on vale arusaam, kuna bakterid tekivad suhu juba lapse sünnist alates ega kao koos piimahammaste välja kukkumisega. 

Üks oluline suuhooldust mõjutav tegur on hambapesu rutiini lõbusa elemendi toomine. See on eriti oluline, kui lastel on raskusi hammaste piisavalt kaua harjamisega. Sel juhul võib kuulata lemmiklaule (umbes kahe minuti pikkusi) või korraldada pere hambapesu võistlus.

Et laps oskaks oma hammaste eest hoolt kanda ja lapsevanem talle õigeid suuhügieeni harjumusi õpetada:

  • Hambaid peaks pesema kaks korda päevas fluoriidi sisaldava hambapastaga, mis eemaldab hambakatu – hammaste pinnale moodustuv kleepuv kiht, mis on peamine kaariese põhjustaja.
  • Hambaniidi igapäevane kasutamine aitab eemaldada hambakattu nii hammaste vahelt kui ka igemepiirilt. Hambakivi saab eemaldada vaid professionaalse puhastamise abil.
  • Tuleks piirata kõrge suhkru- ja tärklisesisaldusega toitude tarbimist – need aitavad kaasa hambakatu tekkele, millest moodustub kaaries. Ära anna oma lastele suhkrurohkeid toite vahepalana, vaid kindla toidukorra ajal, kuna suurem süljeeritus aitab toidujäägid paremini ära loputada.
  • Kasuta suuhügieeni tooteid, mis sisaldavad fluoriidi, ka fluoriidi sisaldavat hambapastat
  • Vii oma laps regulaarselt hambaarsti juurde

Hambapesu ajal aita tal teha järgmisi liigutusi, kuniks laps saab nendega ise hakkama:

  • Pane väike kogus fluoriidiga hambapastat harjale (hernetera suurune); ära luba oma lapsel hambapastat alla neelata
  • Kõigepealt harja pehme hambaharjaga hammaste sisemist pinda, kuhu moodustub suurem osa hambakattu; puhasta hambaid õrnade edasi-tagasi liigutustega
  • Puhasta iga hamba väliskülg. Hoia hambaharja nurga all ja väliste igemetega samal joonel, harjates õrnalt edasi-tagasi liigutustega
  • Puhasta iga hamba närimispind; harja õrnalt edasi-tagasi liigutustega
  • Hambaharja otsa kasutades puhasta ülemiste ja alumiste esihammaste pind
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles