Säästlik valgustus võib kahjustada tervist

Piret Lakson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valgustus.
Valgustus. Foto: SCANPIX

Valgustusinsener Tiiu Tamm ütles, et ta pole säästliku leedvalguse vastane, aga inimesed peaksid sellest palju rohkem teadma. Näiteks hoiatavad silmaarstid kõikvõimalike ekraanide pikaajalise kasutamise eest, sest need on sinise leedvalgustuse baasil. Eriti puudutab see lapsi.

TTÜ elektrotehnika instituudi lektor Tiiu Tamm, kellel on ka endanimeline inseneribüroo, kohtus teisipäeval Jõhvis inimestega, kes soovisid valgustusest rohkem teada saada, kirjutab Põhjarannik.

Muuhulgas rääkis Tamm leedvalgustusest. Leedlambis tugevalt esindatud sinine spektriosa võib tema sõnul mõjuda valgustundlike ja riskirühmadesse kuuluvate inimeste, näiteks väikelaste ja vanurite, tervisele. Seetõttu tuleb jälgida, et inimene ei viibiks terve päeva sellise valguse käes.

Ta selgitas, et valguse kitsas lainepikkusala 440-480 nanomeetrit omab kahjulikku mõju, sest vanandab silmas asuvat kollatähni oluliselt kiiremini kui tavaliselt inimese eluea jooksul.

«Looduses on sinine valgus hästi kõrgel ja avaldab silmadele mõju alles aastakümnetega. Kõik on ju kuulnud vanainimeste silmahaigustest: vanusest tingitud kollatähni kärbumisest ja hallkaest. Aga kui me toome leedvalguse väga tugevalt alla, ta on üledoseeritud ja paistab meile silma, siis ta pääseb palju paremini silmapõhja ja teeb oma pahandused ära märksa kiiremini. Silmaarstid räägivad, et suured probleemid võivad olla juba üle 40-aastastel,» lisas ta.

2009. aastal nõudis Prantsuse terviseamet, et leedvalgus keelustataks, sest see rikub inimeste ööpäevarütme. Nimelt annab 2001. aastal avastatud valgustundlik rakk lainepikkusalas 440-460 nanomeetrit käbinäärmele ülesande lõpetada unehormooni tootmine. «Tõepoolest, kui valgustundlik inimene üritab õhtul sellises valguses lugeda, siis ta avastab, et uni ei taha üldse tulla, aga iga inimest see ei mõjuta − see on väga individuaalne,» märkis Tamm.

Leedlampide vastu on välja astunud ka hispaanlased. Nad avastasid, et inimestel, kes elasid leedvalgustitega tänavate ääres, oli raskusi uinumisega. «Järelikult olid valgustid väga halvasti suunatud. Need peaksid olema suunatud ainult tee peale, aga mitte koduakendesse. Kollane naatriumvalgus uinutas hästi, aga leedvalgus mitte. Samas teeb see tänaval liikumise turvaliseks ja kõik nähtavaks,» rääkis Tamm.

Kõige suuremateks pahategijateks nimetavad tohtrid nutitelefone. Kui lapsed neis ninapidi tegutsevad, on leedvalgustusel otseühendus silmaga. «Siis ei tasu imestada, et lastel enne magamaminekut und ei tule. Järgmine kurja juur on tahvelarvuti, edasi tulevad sülearvuti, lauaarvuti monitor ja televiisor. Igal juhul tasub enne magamaminekut valida lugemine paberilt, mitte ekraanilt,» lisas valgustusinsener.

Loe pikemalt Põhjarannikust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles