Eestisse jõudsid kaks uhiuut tuberkuloosiravimit

Triin Ärm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuberkuloosiravi areneb.
Tuberkuloosiravi areneb. Foto: Panther Media

Pärast 45-aastat on jõudnud Eestisse korraga kaks uut tuberkuloosiravimit, mis on andnud kliinilistes uuringutes häid tulemusi eelkõige multiravimiresistentse ehk praegustele ravimitele allumatu tuberkuloosi puhul.

Uute ravimitega loodetakse aastas abi anda umbes 50 ravimresistentset tuberkuloosi põdevale patsiendile, ütles Tartu ülikooli kopsukliiniku tuberkuloosi osakonna juhataja Manfred Danilovitš.

Kuigi Eestis on üldine tuberkuloosi haigestumine langenud juba viimased 10 kuni 12 aastat, seisneb Eesti probleem just multiravimiresistentsete patsientide suures osakaalus, mis on baltikumi kõrgeim. Protsentuaalselt on Eestis esmakordselt diagnoositud tuberkuloosihaigete hulgas ravimiresistentseid umbes 17 kuni 20 protsenti. Eelmisel aastal said sellise diagnoosi 31 inimest ja nende osakaal võib tõusta, sest üdine haigestumine langeb kiiremini. Lätis on sama näitaja 11 protsenti, Leedus 14 protsenti ja Põhjamaades vaid 0,5 kuni 1 protsenti.

«Kindlat põhjust, miks Eestis on nii palju ravimiresistentseid patsiente, me ei tea, aga tõenäoliselt peituvad selle tagamaad 20-30 aasta taguses perioodis, mil nõukogudeaegne ravisüsteem lagunes, süvenesid majandusprobleemid, tööpuudus ja alkoholiprobleemid, mis annavad siiani tunda,» selgitas Danilovitš, kes on olnud üle 15 aasta ka WHO multiravimiresistentse tuberkuloosi ekspert Euroopa piirkonnas.

Praegu ringleb see ohtlik tekitaja ühiskonnas ja levib õhk/piisknakkusena. «Samuti mängib rolli kõrge HIVi nakatunute arv Eestis, sest tuberkuloos on teada olevalt maailma kõige sagedasem tegelik surmapõhjus AIDSi-haigetel,» lisas arst. 

2014. aastal läbi viidud riigihanke tulemusel lülitati käesolevast aastast soodusravimite nimekirja esimene uuenduslik tuberkuloosiravim, mille toimeaine on bedaquiline. Kuna Eesti patsiendid olid juba varsemalt osalenud ravimi kliinilistes katsetes, jõudis ravim Eestisse ühena esimestest Euroopa riikidest. Teise uue ravimi toimeaine on delamaniid, mis ootab veel rohelist tuld soodustusnimekirja jõudmiseks, kuid humanitaarabi korras on sellega ravi alustanud juba esimesed viis patsienti.

2014. aastal registreeriti Eestis 246 tuberkuloosi juhtu, neist 206 esmakordset haigestumist. «Haigestumise tippaeg jäi 97.-98. aastasse, mil Eestis registreeriti umbes 50 juhtu 100 000 inimese kohta. Praeguseks on see näitaja langenud 16-18le, olles vaid veidi üle Euroopa keskmise,» ütles Danilovitš.

Tema sõnul on Eestis võrreldes teiste postsovjetlike riikidega siiski oluliselt vähem ja seda just tänu riigi agressiivsele sekkumisele 90ndate lõpus ning heale koostööle kopsuarstide ja teiste erialade vahel. Arst tõi näiteks, et Lätis ja Leedus on Euroopa nakkushaiguste tõrje ja kontrolli keskuse raporti (ECDC, 2015) andmetel tuberkuloosi haigestumus endiselt ligi kaks korda kõrgem kui Eestis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles