Vaata, kuidas vähendada kokkupuudet saastunud õhuga

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igapäevaselt ümbritsevad inimesi erinevad õhku saastavad allikad, mille osas tasub tähelepanelik olla.
Igapäevaselt ümbritsevad inimesi erinevad õhku saastavad allikad, mille osas tasub tähelepanelik olla. Foto: SCANPIX

Nii välis- kui siseõhus olevad saastunud osakesed võivad tekitada tõsiseid haigusi, millesse haigestumise ohtu on võimalik oma igapäevaharjumustele rohkem tähelepanu pöörates vähendada.

«Saastunud osakesed õhus võivad tõsta vererõhku, tekitada arterites põletikku ja kiirendada südamelööke, põhjustades südamerütmihäireid,» ütles doktor Norman H. Edelman Ameerika kopsuliidust, vahendab Consumer Reports.

2012. aastal tehtud uuring tõi välja, et üks keskmise saastetasemega päev tõi 12 kuni 14 tundi hiljem kaasa insultide 30-protsendilise kasvu. «Ka teised uuringud on toonud välja, et kiirabisse ja haiglasse tuuakse kõrgema saastetasemega päevadel rohkem südamerabandusega patsiente,» tõi välja ka Browni ülikooli epidemioloogiaprofessor Gregory A. Wellenius.

Äsja Ameerika kardioloogiakolledži ajakirjas avaldatud uuring toob samuti välja, et õhusaaste põhjustab kurguarterite ohtlikku ahenemist, mis eelneb tavaliselt insuldile. Uuringu läbi viinud teadlased vaatlesid 300 000 inimest, kes elavad New Yorgis, New Jerseys ja Connecticutis.

Nad panid tähele, et neil inimestel, kes elasid postiindeksi järgi nendes piirkondades, kus oli õhusaaste tase kõrgem, oli võimalik täheldada märgatavat kurguarterite ahenemist, võrreldes nende inimestega, kes elasid madalama õhusaastega piirkondades.

«Me oleme veetnud palju aega selliste traditsiooniliste insuldipõhjuste üle juureldes, nagu kõrge vererõhk, kolesterool, diabeet ja suitsetamine, kuid meie uuringutulemused rõhutasid hoopis, et igapäevane õhusaaste tase võib olla insuldi puhul tõsiseks riskifaktoriks,» sõnas New Yorgi Langone'i meditsiinikeskuse professor Jeffrey S. Berger.

Õhusaaste tekitab suurimaid probleeme lastele, inimestele, kes on vanemad kui 65 aastat ning neile, kes põevad astmat, diabeeti, kroonilisi obstruktiivseid kopsuhaigusi, kannatavad kõrge vererõhu või südamehaiguse käes.

Teadlased on eriti mures O3 osooni ja peeneteraliste osakesi sisaldava õhusaaste osas, mis eralduvad näiteks sõidu- ja veoautode heitegaasidest, tehastest, elektrijaamadest ja metsatulekahjudest. Need osakesed, mille läbimõõt on väiksem kui juuksekarval, võivad talletuda sügavalt kopsudesse ning jõuda otsaga ka vereringesse.

Consumer Reports toob välja mõned soovitused, mida selle vältimiseks teha.

  1. Kontrolli oma piirkonna õhusaaste taset
  2. Kõrgema õhusaastega perioodidel käi väljas sporti tegemas varahommikul, kui saastetase on tavalisest madalam.
  3. Rohke liiklusega alad on suurema õhusaastega, püüa neid piirkondi vältida, kui kõnnid jalgsi või sõidad jalgrattaga.
  4. Ära põleta õues prügi ega jäta autot niisama käima. Kõrge õhusaaste tasemega päevadel püüa vältida kütust põletavate masinate kasutamist.
  5. Näomaskid üldiselt ei aita õhusaaste vastu, nad võivad küll aidata vähendada inimorganismi jõudvate saastunud osakeste hulka, kuid need ei kaitse kõigi saasteliikide vastu, nagu näiteks ka sudu puhul.

Peamised siseruumide õhu saastajad on sigaretisuits, kamin, puuküttega pliidist immitsev suits, köögipliitide ving, hallitus ja kopitus, õhuvärskendajate koostisosad, loomade nahaosakesed ja tolm. Eriti palju probleeme võivad need tekitada inimestele, kellel on allergiaid või astma. Lisaks võivad nad ka tavainimesel ärritada silmi, nina, kurku või tekitada peavalu.

Consumer Reports toob välja mõningad soovitused, mis aitavad siseruumides saastunud osakeste hulka vähendada.

  1. Keela suitsetamine nii oma kodus kui autos.
  2. Kasuta regulaarselt tolmuimejat, et vähendada tolmu ja loomade nahaosakeste hulka.
  3. Kasuta kliimaseadet või kuivatit, mis takistavad hallituse ja kopituse teket.
  4. Kasuta vannitoas, köögis ja pesuruumis niiskusimureid.
  5. Kasuta köögis ventilaatorit seal tekkida võiva suitsu ja lõhna eemaldamiseks.
  6. Vaheta vanad puuküttega pliidid välja uuemate mudelite vastu, kuna neist immitseb vähem suitsu välja.
  7. Põleta kaminas ainult täielikult kuivanud ja töötlemata puitu ning ära süüta seda, kui seltskonnas on keegi, kellel on südame- või kopsuprobleeme.
  8. Lõpeta õhuvärskendajate kasutamine. Sageli sisaldavad need kergesti lenduvaid osakesi, mis võivad põhjustada peavalu, ärritada silmi, nina ja kurku või isegi muuta astmasümptomeid hullemaks.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles