Vanemaid jahmatas raviarsti ülbe käitumine

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Adriana käib juba koolis ja tema ravi hakkab lõppema.
Adriana käib juba koolis ja tema ravi hakkab lõppema. Foto: Erakogu

Lapsevanemad süüdistavad Ida-Viru keskhaigla arsti ülbuses, arst seda  ei eita, aga heidab vanematele sama ette.

11-aastane Adriana haigestus laupäeval, 21. veebruaril, kui pere oli parajasti külas, kirjutab Den za Dnjom. Pere märkas, et lapse põsk läks paiste, silmlaug ei liikunud ning nägu moondus. «Me ehmusime, et näo vasaku poole halvas ära ja viisime ta Puru haiglasse,» rääkis vanaisa Andrei Dmitrovitš. Laps jäeti haiglasse, kuid vanemate kinnitusel ei tegelenud temaga nädalvahetusel ükski arst.

Teisipäevaks oli selge, et tegu on herpesviirusega. «Ma isegi ei teadnud, et midagi sellist on olemas, sellepärast pidasime igaks juhuks nõu ka teiste spetsialistidega, teiste seas ka minu vennapojaga, kes juhib Venemaal laste nakkushaiguste kliinikut,» rääkis mees. Pärast nelja päeva haiglas kirjutati tüdruk välja ja talle määrati ambulatoorseks raviks magnetravi, kuhu oli vaja registreerida.

«Lapselaps kirjutati haiglast välja täpselt sellisena, nagu ta sinna läks. Paistetus ei olnud alla läinud, üht silma peaaegu ei saanud sulgeda. See hirmutas meid,» rääkis vanaisa. Kui haiglas tehti magnetravi kohapeal, siis ambulatoorses vastuvõtus õnnestus aeg saada alles 1. aprilliks. Nii oleks lapsel tulnud ravi oodata rohkem kui kuu aega. «Minu vennapoeg rääkis, et nii kaua ei tohi oodata, ravida tuleb alustada kohe ja kiiresti.

Seda kuuldes pöördus poeg meie perearsti poole, kes saatis lapse uuesti haiglasse,» rääkis mees. 3. märtsil läks tüdruk uuesti haiglasse. Alguses oli laps nakkusosakonnas, kuid siis viidi üle teise, mille nime vanaisa ei teadnud, kuid mis asus teisel korrusel. Laps hakkas saama magnetravi, temaga tegeles neuroloog, võeti analüüsid ja tehti MRT-uuring.

«Arst ütles pojale, et järgmiseks päevaks, 4. märtsiks on analüüsitulemused teada. Me tahtsime arstiga rääkida ja tulemusi teada saada. Jõudsime haiglasse poole kümneks ja ootasime arsti palati lähistel koridoris,» rääkis vanaisa. Lapse raviarst Oksana Muhhina rääkis läheduses medõega.

«Me istusime ja ootasime. Selle aja jooksul oleks Adriana tulnud viia protseduurile, kuid kedagi ei tulnud. Istusime seal 20-25 minutit, aga mitte keegi ei selgitanud meile, miks lapse juurde ei tulda. Siis pöördus poeg nakkusosakonda, kus laps oli varem, ja talle öeldi, et laps on välja kirjutatud,» meenutas vanaisa. Tuli pikalt selgitada, kes ja miks eksis.

Lõppude lõpuks viidi laps protseduurile, aga pere pöördus raviarsti poole, kes väitis, et ootab neuroloogi. Pikalt oodatud neuroloog selgitas, et taastumine võtab aega kolm nädalat. Vanaisa sõnul Muhhina sellest vestlusest osa ei võtnud ja kadus kuhugi ära. Ka pere otsustas lahkuda, aga nad  põrkasid ukse juures taas arstiga kokku. Püüdes uuesti arstiga rääkida, muutus olukord pinevaks ning meedik tõstis vanemate peale häält ja lahkus. Tagasi tulles olevat arst karjunud, et perekond on ülbe, nad võivad kaevata kuhu tahavad, temaga nagunii midagi ei juhtu. Pere otsustas kirjutada kaebuse.

Samal päeval viidi laps pooleteiseks päevaks isolaatorisse. 6. märtsi hommikul last vaatama läinud isa aga leidis lapse voodilt paberid lapse väljakirjutamise kohta.

«Mitte keegi meid ei hoiatanud, arsti me rohkem ei näinud, lugesime vaid, et lapselapsele on määratud massaaž,» rääkis vanaisa. Koju jõudes haigestus laps rotaviirusesse ja seda põdes terve pere.

«Ma saan aru, et ilmselgelt haiglast saadud viirusest ei pruukinud arst midagi teada, aga miks hoiti last isolaatoris? See kõik viis endast välja. Aga arsti sõnad, et keegi teda ei karista, ärgitasid ajalehe poole pöörduma,» rääkis mees.

Ida-Viru keskhaigla pressiesindaja Ülo Veldre sõnul on haigla juhtkond vahejuhtumist teadlik ning pere pöördumisele vastatakse 30 päeva jooksul. Ta kinnitas, et nii arst kui ka haigla ei eita vahejuhtumit, kuid arsti sõnul ei ägestunud ta tühja koha pealt, vaid see oli vastureaktsioon vanemate ülbele käitumisele. «Meil on raske praegu öelda, kes on süüdi. Selguse saamiseks on vaja aega,» selgitas haigla esindaja. Ta kinnitas, et tähtajaks (3. aprilliks) tehakse otsus, millest mõlemat konflikti osapoolt informeeritakse.

«Põhimõtteliselt tuleb vahet teha, kas patsient vajab statsionaarset ravi või piisab ambulatoorsest ravist ja ta kirjutataksegi haiglast välja ning suunatakse kodusele ravile. Millega antud juhtumil oli tegu ja kas vanemaid informeeriti piisavalt, kuidas last antud olukorras hooldada, ei saa konkreetselt vastata enne kaebuse menetlemise lõppemist,» rääkis Veldre. Ta lisas, et patsiendi tervislikku seisundit ei saa haigla nagunii kommenteerida.

Veldre sõnul puudutas mullu kolmandik (38 juhtu) haiglale esitatud kaebustest patsientide ja haiglatöötajate (sh õed, hooldajad, registraatorid ja riidehoidjad) vahelise suhtluse probleeme.

Kaebuste arutamine toimub juhtumipõhiselt, mille käigus kuulatakse ära kõikide osapoolte seisukohad. «Valdavalt on tegemist patsiendi ja medtöötaja vahelise teineteise mittemõistmisega ehk üksteisest möödarääkimisega,» möönis pressiesindaja. Ta lisas, et arstide lõikes eraldi statistikat ei ole.

Karistamine toimub pressiesindaja sõnul vastavalt seadustele. «Mittemateriaalsetes küsimustes on kaks võimalust: rikkumised, mille eest tehakse töötajale hoiatus ja rikkumised, mille eest võib töölepingu lõpetada,» rääkis Veldre.

Ta lisas, et haigla on pööranud tähelepanu kogu personali koolitamisele. «Sealhulgas erinevad suhtlemiskoolitused, kuidas tulla toime raske patsiendiga (ja jääda ise väärikaks), kuidas tulla toime stressiga jmt,» tõi ta näiteid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles