Rühm hispaania teadlasi leidsid ligikaudu 4200 aasta vanuse mumifitseeritud Vana-Egiptuses elanud naise säilmete uurimisel, et aristokraat põdes tõenäoliselt kaugele arenenud rinnavähki.
Rinnavähk kimbutas egiptlasi juba tuhandete aastate eest
27. märts 2015, 10:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sajandivahetusel ajakirjas Journal of Paleopathology ilmunud töö kohaselt näis vähktõbi olevat muistsetel aegadel väga haruldane, kirjutab ERRi teadusportaal.
Tõdemus viis hüpoteesini, et haigus hakkas õilmitsema alles tööstusrevolutsiooni saabudes, seoses toidus ja keskkonnas leiduvate vähkitekitavate ühendite hulga kasvuga.
Alternatiivselt mängis keskset rolli inimeste eluea pikenemine – varem suri enamik inimesi muudesse haigustesse enne, kui keha pärilikkusaine kopeerimisega seotud vigu enam kõrvaldada ei suutnud.
Kuigi Granada ja Jaeni ülikooli teadlaste uurimus ei võimalda teha vähi esinemissageduse kohta põhjapanevaid järeldusi, annab see siiski taas mõista, et vähktõbi polnud muistsetele egiptlastele võõras.