Mida võtab haigekassa ette tervishoiuanalüüsist saadud infoga?

Marina Lohk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Möödunud nädalal esitleti Maailmapangas valminud Eesti tervishoiusüsteemi analüüsi, mille tulemustes oli nii mõndagi murettekitavat. Mida plaanib haigekassa saadud infoga ette võtta?

Eesti tervishoiusüsteemi analüüsinud Maailmapanga tervishoiu rahastamise ekspert Christoph Kurowski tõi Postimehele antud intervjuus välja, et lisaks ravijuhistele, mis huvitaval kombel lõppevad Eestis ära seal, kus aktiivravi lõppeb ja patsient haiglast välja kirjutatakse (ning mida saaks laiendada), võiks meil olla ka patsiendikäsitluse algoritmid.

Need sarnanevad tema sõnul juhistega, kuid juhised on kindlate tervishoiuasutuste jaoks: nad ütlevad perearstile, mida teha perearstipraksises ja eriarstile, mida teha haiglas. 

«Patsiendikäsitluse algoritm ütleb, millistel tingimustel ja kuhu peaks perearst patsiendi edasi suunama. See ütleb täpselt, milline on järgmine samm.» 

Kurowski märkis, et Eestis tegeldakse praegu vähkkasvajatega patsientide käsitlusjuhenditega, kuid neid oleks vaja ka teiste haiguste kohta.

Haigekassa juhatuse liige Mari Mathiesen kinnitas, et patsiendikäsitluse algoritmide koostamine on Eestis arengufaasis. «Sotsiaalministeerium on viimastel aastatel tellinud erialaseltsilt sagedasemate vähipaikmete jaoks käsitlusjuhendite koostamise. Hetkel on ministeeriumil koos vähiravi kvaliteedi komisjoni, erialaseltside ja haigekassaga käsil nende juhendite ülevaatamine, et ühtlustada vormistust ja sisu põhimõtteid, seejärel toimub ka laialdasem tutvustamine,» rääkis ta.

Mathieseni sõnul on haigekassal plaanis selle valdkonna arengut aktiivselt toetada. «Peame oluliseks, et käsitlusjuhendid lisanduks ravijuhenditele ja nendest kujuneks terviklik süsteem koos patsiendijuhenditega. Oleme teemat juba arutanud arstiteaduskonnaga koostöös toimiva ravijuhendite nõukojaga ja tegeleme 2015. aastal käsitlusjuhendite koostamise metoodika ettevalmistamisega. Samuti on kavas edasi arendada ka ravijuhend.ee internetikeskkonda, et sinna lisada käsitlusjuhendid.»

Haigekassa juhatuse liige rõhutas, et patsiendikäsitluse algoritmide väljatöötamine eeldab tihedat koostööd valdkonna spetsialistidega ning ehkki haigekassa saab olla abiks protsessi toetamisega, peab sisuline panus tulema arstidelt.

«Uue ravijuhendi valmimisel koostatakse rakenduskava, kus on kirjas peamine uue juhendi edukakas rakendamiseks, sealhulgas koolitused, indikaatorid, mida tuleb jälgima asuda jms,» lisas Mathiesen. Selline lähenemine on tema sõnul vajalik ka käsitlusjuhendite puhul.

Kui Eesti tervishoiusüsteemi analüüsis tuli ühe tõsisema probleemina välja ebaselge vastutus erinevatel arstiabi tasanditel (kõige sagedamini kerkib vastutuse küsimus esile siis, kui patsient on sattunud ägeda haigusseisundi, näiteks infarkti või insuldiga haiglasse ning pärast esmast ravi kirjutatakse ta haiglast välja ja ta jääb eri- ja perearstiabi vahele «ripakile»), siis patsiendikäsitluse algoritmid aitavad Mathieseni sõnul oluliselt kaasa vastutuse selginemisele ja patsiendi ravi integreeritusele.

Paremale infovahetusele pere- ja eriarstide vahel saaks Mathieseni sõnul kindlasti kaasa aidata tervise infosüsteemi võimaluste arendamine, sealhulgas nii e-saatekirja rakendamine kui ka olemasoleva elektroonse info kättesaadavuse mugavamaks muutmine arstide arvutites.

Analüüsist selgus muu hulgas ka see, et haiglast väljakirjutamisel ei saa enamik patsientidest kõiki seisundi korduva halvenemise ärahoidmiseks vajalikke ravimeid. Mathiesen tõdes, et ravikvaliteedi indikaatorite, sealhulgas ravimikasutuse jälgimist ja tagasiside andmist on vaja arendada.

«Kavatseme raporti esmatutvustuse järgselt anda edaspidi regulaarselt teenuseosutajatele samade indikaatorite osas tagasisidet ja oleme selleks sobivat tagasiside andmise formaati välja töötamas. Kaalume kindlasti lisaks sellele ning ravi- ja patsiendijuhendite laialdasemale tutvustamisele ka muid võimalusi.»

«Kokkuvõttes nõuab hea ravitulemus kindlasti paljude erinevate komponentidega tegelemist, raporti tulemused on meile sisendiks konkreetse tegevusplaani koostamiseks lähiajal,» lisas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles