Dr. Ülle Anni kirjutab Kliinikumi Lehes, et alates 1. maist on kliinikum suitsuvaba haigla, see tähendab, et kliinikumi ruumides ja territooriumil 30 meetri raadiuses on suitsetamine keelatud (keeld kehtib ka e-sigarettide kohta).
Kliinikum muutub maist suitsuvabaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On üldlevinud tõde, et suitsetamine on kahjulik tervisele, põhjustades haiguseid, mis langetavad elukvaliteeti ja põhjustavad enneaegset surma. Sageli siiski ei mõelda täpsemalt, mida see tähendab.
Ei mõelda ka sellele, mida tehakse suitsetamisega ümberkaudsetele. Vaevalt, et kolleeg või patsient tihkaks alati öelda, et suitsetamiselt naasnud töötaja hingeõhuga väljub ebameeldiv hais, või et tema kohalolekut tööpostil oli just väga vaja olnud.
Kliinikumi töötajatena puutume päevast päeva kokku patsientidega, kes on haigestunud suitsetamisest tingitud invaliidistavatesse haigustesse ja teame, millises piiratud ulatuses saavad ravimid parandada patsiendi vaevuseid. On teada, et 40 protsenti neist haigustest on ennetatavad tervislikke eluviise järgides.
Kunagi ei ole hilja loobuda suitsetamisest, kuid mida varem, seda parem. Risk erinevate haiguste tekkeks väheneb aja möödudes. Kui haiguste tekke riskist teatakse üldjuhul hästi, siis suitsetamise (ja nikotiini) koostoimest ravimitega ollakse vähem teadlikud.
Suitsetamine mõjutab mitmete ravimite toimet. Kliiniliselt kõige märkimisväärsem on suitsetamise korral hormoonaktiivsete kontratseptiivide kardiovaskulaarse kõrvaltoime risk, täpsemalt trombemboolia (süvaveenide tromboosi embolisatsioon pulmonaalarteritesse), ajuinfarkti ja müokardi infarkti risk. Kontratseptiivide kasutamisel ja suitsetamisel ei ole trombi tekke risk kõigil siiski ühesugune, vaid on seotud nii geneetilise eelsoodumusega, vanusega kui ka kontratseptiivi valiku ja doosiga.
Kui väikese doosi östrogeeni (20-50mcg) kasutamisel on kardiovaskulaarsest kõrvaltoimest surma tekke risk mittesuitsetajatel: 0,65/100000 vanuses 15–34 aastat ja 6,21/100000 vanuses 35–44 aastat, siis suitsetajatel on surmarisk 3,3/100000 vanuses 15–34 aastat ja 29,4/100000 vanuses 35–44 aastat.
Kui on olemas geneetiline eelsoodumus ja kasutatakse suures doosis kombineeritud hormoonidega suukaudseid kontratseptiive, siis on ka noorel naisel suur risk tromboosi ja emboli tekkeks. Tõsiselt ohustatud on naised vanuses üle 35 aasta, kusjuures hinnatakse, et kontratseptiivide kasutamine on vastunäidustatud naistele vanuses üle 35 aasta, kes suitsetavad 15 ja rohkem sigaretti päevas.
Suitsetamine mõjutab ka mitmete teiste ravimite toimet organismis. Muutused on seotud nii nikotiini toimega kui ka tubaka põlemisel tekkivate ülejäänud 4800 keemilise ühendiga. Olulisemaid muutuseid põhjustavad suitsu kartsinogeensed ühendid, mis indutseerivad tsütokroom P-450 isoensüüme. Seetõttu on suitsetamisest mõjutatud kofeiini, teofülliini, takriini, klosapiini, imipramiini, olansapiini, klomipramiini, fluvoksamiini, ropinirooli farmakokineetika. Ka inhaleeritava insuliini kontsentratsioon on suitsetajal oluliselt järsema ja tugevama tõusuga, mistõttu on selle ravimeetodi kasutamine suitsetajatele vastunäidustatud (ja veel 6 kuud ka pärast suitsetamisest loobumist).(Drug Interactions With Smoking. Am J Health Syst Pharm. 2007;64(18):1917-1921.)
Suitsetamisest loobumine võib osutuda keeruliseks paljudel loobuda soovijatel, kuna tegemist on «topelt» sõltuvusega:
1) nikotiini neurobioloogilise sõltuvusega ajus – nikotiin on närvimürk
2) rituaal-sõltuvusega – harjumuspärane käitumisstiil
Sageli on vajalik ravimite kasutamine kahe kuu vältel. Kliinikum on panustanud väga hoolivalt suitsetamisest loobuda soovijate loobumisravimite korvamisse. Kliinikumi töötaja, kes pöördub suitsetamisest loobumisnõustamisele, saab ravimid tasuta. Kindlasti on ka suitsetajaid, kes ei vajagi ravimeid, vaid ehk ainult mõnda soovitust või lihtsalt vestlust.