Tartu ülikooli kliinikumi meestekliiniku juht Margus Punab märkis, et ehkki ka arstid ei ole vabastatud näiteks geneetilistest teguritest, mis võivad põhjustada sõltuvust, ei pääse tõsisemate muredega inimesed meditsiinis siiski edasi.
Margus Punab: tõsiste sõltuvusprobleemidega arstid ei pääse edasi
15. aprill 2015, 11:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sõltuvustel on väga tugev (ühine) geneetiline taust. Viimastes uuringutes rõhutatakse üha enam ka epigeneetilisi tegureid. Kõik see ei välista ka klassikalisi sotsiaalseid faktoreid. Arstide puhul ei ole me vabastatud kahest esimesest tegurist, küll aga tagab arstide ettevalmistuse ja töö pinge selle, et tõsisemate muredega inimesed ei pääse edasi,» selgitas ta oma Facebooki lehel.
«Kolmas tegur on aga üsna tugeva kontrolli all nii «naabrivalve» kui ka ravimikappide kontrolliprotseduuride läbi. Tean kolme alkohoolikust arsti. Üks on süteemist juba väljas (loodan siiralt, et jõuab stabiilselt tagasi), teine vaagub piiri peal ja kolmas on nii suurel positsioonil, et teda on raske kõigutada. Kuid ka see isik on väga lühikese rihma otsa pandud. Seega süsteemi enesekontroll toimib,» lisas arst.
Tallinna ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudi direktor Kristjan Port ütles ETV eilses saates «Vabariigi kodanikud», et arstide seas on palju narkomaaniat. Port sõnas, et narkomaania ja keelatud ained pole arstide puhul küll reegliks, aga see pole ka sugugi olematu nähtus.
Punab märkis Facebookis teemat kommenteerides, et hüpertrofeerunud tähelepanuvajadusel võivad olla sarnased juured kui sõltuvusprobleemidel.«Molekulaarsed mehhanismid ja ajule toimivad ained ju samad. Kurb, kui tark inimene ennast sedaviisi upitama peab. Selles valguses tuleb tahes või tahtmata ümber vaadata ka mehe varasemad sõnavõtud. Üks huvitav tähelepanek veel – Pordi väidet toetavad eri foorumites kirgliselt päris mitmed tuntud inimesed, kel endal sõltuvusprobleemiga tõsisem kokkupuude. Ilmselt nähakse maailma vaid oma kitsa mätta otsast.»