Suurhaiglate juhtimisel on valdavalt prioriteediks majanduslikud tulemused, kuid ravikvaliteedi mõõtmine ja analüüsimine ning küsimus, kuivõrd patsient sisulist abi sai, on kahetsusväärselt tagaplaanil, leiab patsientide nõukoja juhatuse liige Kaido Kolk.
Märtsi lõpus tutvustati Maailmapanga aruannet, mis oli väga kriitiline. Näiteks toodi välja, et suur osa hospitaliseerimistest ja eriarsti visiitidest oleksid tegelikult välditavad, perearstide patsiendikäsitlus ei vasta heale kliinilisele standardile, ravijuhendite järgimine on puudulik (uuringud jäetakse tegemata) jne, kirjutab meditsiiniuudiste portaal Med24.ee.
Kaido Kolk ütles Med24.ee’le antud intervjuus, et tervishoidu ei ole Eestis peetud prioriteetseks valdkonnas – otsustajad vaatlevad tervishoidu tema sõnul pigem kuluartikli kui investeeringuna kõige olulisemasse ressurssi, inimestesse.
«Vaatamata asjaolule, et tellitakse erinevatelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, samuti kohalikelt analüütikutelt, uuringuid ning avalikustatakse raporteid, on puudunud sisuline valmisolek valdkonda korrastada ning seda jätkusuutlikult organiseerida ja rahastada. Suurhaiglate juhtimisel on valdavalt prioriteediks majanduslikud tulemused ning ravikvaliteedi mõõtmine ja analüüsimine ning küsimus, kuivõrd patsient sisulist abi sai, on kahetsusväärselt tagaplaanil. Liiga liberaalne tervishoiumudel ei taga piiratud ressursside olukorras parimat tulemust,» märkis ta.
Muu hulgas ütles Kolk, et Eesti tervishoiusüsteemi aitaks kvalitatiivselt uuele tasemele viia sisulised, mitte kosmeetilised muudatused.
«Ravikvaliteedi järgimise parandamiseks oleks vaja kiiremas korras jõustada mittesüülise vastutuskindlustuse regulatsioon. Nimetatud tegevuse tulemusena saab oluliselt efektiivsemalt tuvastada ravivigu ning parandada ravikvaliteeti. Sellest võidavad mitte ainult patsiendid, vaid arstid ning süsteem tervikuna. Patsientidel on sellisel juhul võimalus olenemata süüst tüsistuse puhul hüvituse saamiseks, väheneks kohtu koormus jne.»
Samuti ütles ta, et mitmete erinevate uuringute ning Euroopa riikide näidete varal aitaks arstivisiite ära hoida ning raviasutuste koormust optimeerida apteekrite parem integreerimine esmatasandi tervishoiu süsteemi. «Apteekrite teadmiste kasutamine võimaldab lihtsamate terviseprobleemide korral optimeerida arstide ning erakorralise meditsiiniabi koormust.»
Kolk lisas, et Eestis peab muutma suhtumist tervishoidu ja seda kõige kõrgemal tasemel poliitikute-otsustajate hulgas. «Süsteemi tuleb vaadelda tervikuna ja tegevuste keskmes peab olema patsient oma vajadustega. Hetkel on Eesti tervishoius liiga palju konkurentsi haigekassa ressursside osas ja liialt vähe koostööd. Süsteem soosib omavahelist konkureerimist, mistõttu tuleks tervishoiu rahastamise mudel muutuste saavutamiseks üle vaadata ning seada eesmärgiks patsiendi vajadused ja ravi tervikpilt.»