Mullu sügisel läbi viidud üle-Eestilisest uuringust selgus, et raviplaan on olemas kolmandikul teise tüübi diabeediga patsientidest.
Uuring: oma raviplaanist on teadlik kolmandik diabeetikutest
20. aprill 2015, 18:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise aasta 16. oktoobrist kuni 2. novembrini läbi viidud uuringus osales 404 inimest, kes põdesid teise tüübi diabeeti. Uuringus osales veidi enam naisi (62 protsenti) kui mehi, kirjutab Meditsiiniuudised.
Kuna tegemist ei ole meditsiinilise uuringuga, vaid pigem teise tüübi diabeediga inimeste sotsiaalset poolt puuduva uuringuga, siis tervisenäitajaid eraldi ei hinnatud ega kontrollitud – usaldati inimese mälu ja telefoni teel antud numbrilisi väärtusi.
Osalejate vastustest selgus muu hulgas, et enamasti toimub teise tüübi diabeedi ravimine kodus, veidi enam kui pool patisentidest külastab perearstikeskusi ning 37 protsenti käib eriarsti vastuvõtul.
Uuringus osalenute sõnul on suurim vastutus ravis haigel endal, nii arvas üle poole osalejatest. Tervishoiutöötajaga võetakse ühendust siis, kui selleks on vajadus.
37 protsenti osalejatest pidas kõige olulisemaks järgida arsti nõuandeid, kuid pidas samas väga oluliseks enda panust ravisse.
Kroonilise haiguse ravis on oluline, et haigel on olemas arstiga kokku lepitud raviplaan. Oma on olemas 33 protsendil vastanutest, 7 protsenti ei osanud sellele küsimusele vastata.
Keskmisest sagedamini on isiklik raviplaan olemas patsientidel, kes on diabeeti põdenud üle kümne aasta. Nende seas, kellel oli olemas raviplaan, oli enam neid haigeid, kes pidasid olulisimaks järgida arsti nõuandeid.
Raviplaani järgimist peeti väga kergeks või mitte-raskeks (83% vastanutest), kuid ülejäänud tõid keerukuse kohalt välja mõned nüansid: hirm ravimite kõrvaltoimete ees, ravimid on kallid ja elukorraldus on tänu ravimitele keeruline.
Uuringu eesmärk oli saada teavet teise tüübi suhkruhaigete olukorrast ja soovidest, ravikogemusest ning ka teistest diabeediga seotud teemadest.
Uuringu läbiviimisel kasutati kombineeritud küsitlusmeetodit, kus 254 intervjuud viidi läbi veebiintervjuudena ja 150 telefoniintervjuudena.