Kas peaksid oma vererõhku kontrollima?

Vererõhu mõõtmine. Foto: Elmo Riig / Sakala

Umbes kolmandik inimestest ei tea, et neil on kõrgenenud vererõhk. Kõrgenenud vererõhk ei tekita enamasti kaebusi ega kindlaid sümptomeid. Kas peaksid oma vererõhku kontrollima?

Kõrgenenud vererõhust võivad märku anda: peavalud, väsimus, tasakaaluhäired, südamekloppimine, kirjutab kliinik.ee.

Valdavalt tekivad inimesel kõrgvererõhktõve sümptomid siis, kui kõrge vererõhu pikaajalisel toimel kujunevad välja südame-, neeru-, aju- ja silmakahjustused. Tõsised ja eluohtlikud tagajärjed tekivad aastate pärast ja peamiselt neil, kes ei ole saanud õigeaegset regulaarset ja sobivat ravi. 

Seetõttu tuleks alates 40. eluaastast külastada oma perearsti või -õde vähemalt kord viie aasta jooksul nii vererõhu mõõtmiseks kui ka südame- ja veresoonkonnahaiguste riski hindamiseks.

Jälgi kindlasti oma vererõhku sagedamini: 1) kui sinu lähisugulastel on esinenud kõrgvererõhktõbe; 2) kui sul on varem esinenud kõrgenenud vererõhku; 3) kui sinu varem mõõdetud vererõhu väärtused on olnud piiripealsed. 

Vererõhu mõõtmisel tuleb arvestada, et arsti või õe vastuvõtul mõõdetud kõrgenenud vererõhk ei tähenda, et sul on kõrgvererõhktõbi ja peate ravimeid pidevalt tarvitama.

Ajutise vererõhu tõusu põhjuseks võib olla ka nn valge kitli sündroom. See tähendab, et arsti või õe vastuvõtul mõõdetud vererõhu väärtused on kõrgemad kodus mõõdetud vererõhu väärtustest. Samas on teada, et inimestel, kellel esineb ilmekas valge kitli sündroom, kujuneb sagedamini välja ravi vajav kõrgvererõhktõbi. 

Mis veel võib tõsta vererõhuväärtusi?

1. Emotsioonid – ärevus, stress

2. Valu

3. Energiajookide tarvitamine

4. Mõned ravimid (nt antibeebipillid, antidepressandid, valuvaigistid, nohuravimid ning kombineeritud palaviku-nohu-köha-ravimid)

5. Sõltuvust tekitavad ained (nikotiin, alkohol, kokaiin ja amfetamiinid)

6. Ebatervislik eluviis (ülekaal, suitsetamine, alkoholi tarvitamine).

Allikas: Täiskasvanute kõrgvererõhktõve patsiendijuhend, Eesti haigekassa, 2015