Tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev rääkis meditsiiniuudiste portaalile Med24.ee, missuguseid muutusi võib tervishoius oodata.
Mida lubab uus minister tervishoius muuta?
27. aprill 2015, 19:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeerium, eeskätt just tervise valdkond, on pikalt olnud reformierakonna käes. Missugust muutust on nüüd oodata?
Jätkuvalt keskendume patsiendi heaolule, mille tagab eelkõige kvaliteetse ravi kättesaadavus. Arvestame seda nii tervisekeskuste projekti juures kui ka haiglate võrgustumisel.
Plaanis on selgemini reguleerida ka arsti ja patsiendi suhteid ja parandada taastus- ja hooldusravi kättesaadavust. Kindlasti tuleb tegeleda lisarahastamise võimalustega tervise valdkonnas. Samuti pean oluliseks, et ravimite infolehed oleks inimestele kättesaadavad ka Eestis enim levinud võõrkeeltes.
Mis on Teie jaoks tervishoius peamised prioriteedid, millega tegelemist peate olulisimaks?
Tervishoius on plaan jätkata aktiivselt rahva teadlikkuse tõstmist suuhügieenist, muu hulgas võtame kasutusele meetmed, et kõik lapsed jõuaksid hambaarsti kontrolli vähemalt kord aastas ja loome võimalused inimeste õigeaegseks suunamiseks hambahaigusi ennetavatele visiitidele. Samuti on plaanis viia ellu täiskasvanute hammaste parandamise programm.
Olulisel kohal on haiguste ja sõltuvuste ennetus nagu näiteks tõenduspõhised vähisõeluuringud varaseks avastamiseks, liikumisprogrammid Eesti koolidele, kaalume ka tervistkahjustavate energiajookide müügi piiramist alla 18-aastastele noortele. Kindlasti tuleb vähendada alkoholi- ja tubakakahjusid.
Eelpool mainitutest ei ole vähem oluline arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine. Plaanis on ka suurendada perearstide ja -õdede rolli näiteks retsepti väljakirjutamisel. Tähelepanu tuleb pöörata ka e-tervise teenustele, et neid muuta patsiendisõbralikumaks ja arendada välja uusi e-lahendusi.
Koalitsioonileppes on kirjas, et toetate haiglate võrgustumist. Missugust rolli näete siin riigil ja kas see peaks suurenema?
Maakonnahaiglates on tekkinud olukord, kus seonduvalt ka rahvastiku vähenemisega napib spetsialiseeritud eriarste. Haiglad on personaliressursi osas paratamatult omavahel konkurendid. Seetõttu on mõistlik siduda üldhaiglad piirkonna pädevuskeskuse koordineerimisel ühtsesse võrgustikku, parandamaks omavahelist koostööd ja jagamaks ressursse ühtlasemalt.
Nii võib Tartu ülikooli kliinikumi tööle siirduv eriarst leida end paaril korral nädalas vastuvõtte tegemas Valga või Võru haiglas. Läbi sellise koostöö on tagatud ka eriarstile pädevuse säilimiseks vajalik kogemus. Võrgustumisega väheneb ka dubleerivate investeeringute vajadus teatud tehnoloogiate osas.